"Jah, naftahinnad langevad. Aga elatustase Venemaal ei kuku selle pärast. Norras või isegi Nigeerias, kes samuti sõltuvad sarnaselt Venemaaga naftast, ei kaotanud kodanikud kaht kolmandikku oma hoiustest ja sissetulekutest," sõnas kunagise Vene suurima naftafirma Jukos eksjuht Mihhail Hodorkovski.

Peamist kriisi põhjust näeb Hodorkovski selles, et võime ei usalda mitte keegi, ei kodu- ega välismaal. "Isegi need, kes jutu järgi on Putini kursi tulised pooldajad, kiirustavad valuutavahetusse enne kui dollari kurss veel enam tõuseb."

Hodorkovski sõnul saavad vaid vabalt suhtlevad inimesed luua rikkust ja heaolu. Viimase kümne aasta jooksul loobus aga Venemaa vabadusest, justkui selleks, et tagada heaolu, põhjendades oma valikut sellega, et tõelist vabadust pole kuskil ja lihtsad inimesed polegi selleks valmis, sõnas Hodorkovski.

Vabadus vahetati kindla käe vastu, lootes, et see toidab, aga ei lämmata. Hodorkovski sõnul tahab Vene võim otsustada kõige üle - kellega tema kodanikud teevad äri, kellelt saavad vahendeid ühiskondlikuks tegevuseks, keda peavad sõbraks ja keda vaenlaseks.

President Vladimir Putin teatas mullu 19. detsembril, et annab alates 2003. aastast vangis istunud Hodorkovskile armu. Järgmisel päeval vabanes majanduskuritegudes süüdistatud multimiljonär kolooniast ja sõitis Saksamaale, kus viibis vähiravil tema ema.

Vene rubla kurss on alates aasta algusest langenud võrreldes euro ja dollariga ligi kaks korda. 15.-17. detsembrini kukkus rubla kurss rekordmadalale - ühe euro eest sai üle saja rubla ja ühe dollari eest üle 80 rubla.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev teatas seepeale, et rubla odavneb naftahinna languse tõttu maailmaturul, lääne sanktsioonide pärast ja spekulantide tegevuse tõttu. President Putin omalt poolt nõudis valuutaspekulantide tegevuse vastaste meetmete kehtestamist.