Hodorkovski rääkis vangistusest pääsemisest
Ootamatult vanglast vabanenud Vene naftafirma Jukose eksjuht Mihhail Hodorkovski avas Berliinis Vene lehele Novaja Vremja antud intervjuus oma vanglast vabanemise üksikasju.
"Minu advokaadid andsid mulle mõista, et võidakse langetada armuandmisotsus ja et vabastamise tingimuseks ei seata süü omaksvõtmist. See oli peamine küsimus alates [president Dmitri] Medvedevi ajast," ütles endine naftamagnaat, vahendab BNS.
"See ei olnud armuandmistaotluse esitamiseks absoluutselt vajalik. [Teise kohtuasja] protsess oli farss ja kõik teadsid seda väga hästi."
"[Teadsin, et] niipea, kui kirjutan, et tunnistan oma süüd, leiavad paljud inimesed, keda ma austan, end väga keerulisest olukorrast. Tegelikult oleks haavatavaks muutunud kõik inimesed, kes [naftafirmas] Jukos töötasid. Seekord öeldi mulle, et süü tunnistamiseks ei ole vajadust," selgitas Hodorkovski.
"Ametlik armuandmistaotlus on tegelikult vaid üherealine: "Soovin taotleda edasisest karistusest vabastamist, kuna olen 10 aasta ja 10 kuu pikkusest karistusest enam kui 10 aastat ära kandnud". See on kõik," sõnas ta. "Lisaks sellele oli veel isiklik kiri [president Vladimir] Putinile, milles kirjutasin talle oma ema puudutavast olukorrast."
Kremli kriitik palus ühtlasi ka luba välismaale sõita.
"Asi on selles, et siis, 12. novembril, viibis ema Berliinis haiglas. Õnneks ütlesid arstid kaks nädalat tagasi, et ta võib kolmeks kuuks Moskvasse naasta, et siis tagasi Berliini minna. [...] Selle tulemusel liikusime me üksteisest mööda," täpsustas Hodorkovski ajakirjanduses levinud väiteid, nagu oleks ta sõitnud Berliini raskesti haiget ema vaatama.
"See, et ma pidin lendama Berliini - ja ma saan aru, et võin Berliini lennata vaid ühe korra, ehk praegu, ja kui ma naasen, siis ei pruugita mul lasta uuesti lahkuda, kuna on piisavalt formaalseid ettekäändeid, mida kasutada - ühesõnaga, ma arvan, et see muutis Vladimir Vladimirovitš [Putini] jaoks armuandmisotsuse langetamise lihtsamaks," ütles Hodorkovski.
Endine suurärimees ei kinnitanud, nagu oleks kas või ajutine emigreerumine olnud tema vabastamise eeltingimuseks.
"Ma ei saa öelda, et see oleks olnud tingimuseks. See oli asjaolu, mis armuandmisotsust lihtsustas ja sellele kaasa aitas. Ja kui nad nüüd kirjutavad, et eriteenistuse töötajad tulid laagrisse ja ma küsisin neilt rumalaid küsimusi, nagu nüüd kirjutatakse - mitte midagi seesugust aset ei leidnud," ütles ta.
"Vladimir Vladimirovitš [Putin] ja mina tunneme teineteist juba liiga kaua. Ja mul ei ole vaja lausuda mittevajalikke sõnu, et saada juba ette loetavat ja arusaadavat vastust," sõnas mees.
Hodorkovski andis Putinile mõeldud kirja oma advokaadile, kes toimetas selle edasi Saksa endisele välisministrile Hans-Dietrich Genscherile. "Kellele Genscher selle edasi andis, on mulle teadmata," lisas ta.
Ta kinnitas, et on valmis Venemaale naasma vaid kindlatel asjaoludel. "Naasen vaid juhul, kui saan olla kindel, et mul lubatakse uuesti reisida. See on minu perekonna praeguse olukorra tõttu peamiseks tingimuseks."
Hodorkovski avaldas, et sai armuandmisest teada meedia vahendusel. "Kõigepealt kuulsin raadiost seda, mida Putin võimaliku kolmanda kohtuasja kohta ütles. See valmistas mulle rõõmu, sest ma olin juba hakanud mõtlema, et mu südametunnistust hakkab piinama veel 15 inimese saatus. Tundsin kergendust kuuldes, et kolmandat kohtuasja ei tule. Seda, mida ta lõpuosas ütles (et kavatseb Hodorkovskile armu anda), raadios üle ei kantud. Kell kuus lülitati sisse teler ja me kuulsime seda," seletas ta.
Kremli kriitik kirjeldas, kuidas ta Karjalas Segeža linnas asuvast karistuskolooniast lahkus ja Peterburi kaudu Berliini lendas. "Jõudsime Peterburi, minuga koos lennanud isikud ütlesid mulle "siin on meie pass" ja andsid mulle välispassi. Ma pidin selle lennukis allkirjastama. Siis võtsid nad passi, väljusid lennukist, hankisid riigist lahkumist lubava templi ja tagastasid mulle passi loaga Vene Föderatsioonist lahkumiseks. Istusin lennukis ja ootasin," rääkis ta.
Vastates küsimusele, kas ta teadis, et ta saadetakse riigist välja, ütles Hodorkovski: "Olen kümne aasta jooksul õppinud aru saama, kes mida kontrollib ja kes otsuseid langetab. Mind puudutavaid otsuseid teeb üks inimene. Nii on see olnud kümme aastat," sõnas ta.
