Hitleril võis olla aatomipomm

Saksamaa jõudis enne sõja lõppu valmistada aatomipommi ning oli seega arvatust tunduvalt lähemal võitmas võidujooksu aatomipommi loomisel.

Saksa teadlased jõudsid Teise maailmasõja lõpupäevil aastatel 1944-1945 aatomipommi praegu nn räpaseks pommiks kutsutava variandini, milles kasutati lõhkeainesse pakitud uraani, kirjutab Saksa ajaloolane Rainer Karlch oma peatselt ilmuvas raamatus ’Hitleri pomm’.

Pommi katsetati Läänemeres asuval, Taanist ja Rootsist vähem kui 100 km kaugusele jääval Rügeni saarel ning Berliinist 100 km lõunasse jäävas metsarohkes ja künklikus piirkonnas. Katsejänestena kasutati koonduslaagrite vange, kellest mitusada suri, vahendab ETV.

Ehkki Saksa pomm ei saavutanud sellist hävitusvõimsust nagu USA loodud pommid, mis 1945. aastal heideti Hiroshimale ja Nagasakile, võib ajaloolaste hinnangul arvata, et Hitleri lubadused sõja lõpuperioodil selle käiku otsustava pöörde toova imerelva valmimise asjus polnudki meeleheitel inimese sonimised nagu siiani arvati.

Seni leiti, et Saksa teadlaste tuumalõhustamise katsed ei jõudnud eriti kaugele Hitleri umbusu tõttu uue relva suhtes. Peamine põhjus oli ajaloolaste hinnangul puhta uraani vähesus Saksamaal ja Norras asunud raske vee tehaste hävitamine liitlasvägede poolt.

Karlsch kinnitab, et on leidnud oma nelja-aastase arhiivides tehtud uurimistööga dokumentaalse kinnituse Saksa aatomireaktori ja aatomirelva polügooni olemasolu kohta. Kõige mõjusam argument aga on 1941. aastast pärinev plutooniumipommile taotletava patendi esildise leidmine.

Peale arhiivide, jooniste, USA ja Vene luureandmete uurimise on ajaloolane teinud ka maastiku radiatsiooni mõõtmisi ja pinnaseanalüüse.