„Hirm või taktika?“ Trumpi otsus Iraani mitte rünnata lõi Lähis-Ida kahte leeri

 (38)
„Hirm või taktika?“ Trumpi otsus Iraani mitte rünnata lõi Lähis-Ida kahte leeri
Foto: EPA

USA riigipea Donald Trumpi otsus Iraani rünnata, ent siis see korraldus järsku tagasi võtta pani reedel kogu Lähis-Ida arutama selle üle, kas viimase hetke meelemuutus tähendas tema seni suurimat ähvardust või märki kapitulatsioonist.

Teheran, mis on juba kuuendat nädalat Trumpiga sõjalise konflikti jalal, püüdis näidata USA otsust rünnaku ärajätmisest kui tõendit ameeriklaste vastumeelsusest sõdida ja ihast kompromissini jõuda, vahendab ajaleht The New York Times.

Araabia Ühendemiraatides, Saudi Araabias ja Iisraelis väideti seevastu, et Trumpi valmisolek jõuda nii lähedale sõjalisele tegevusele - ründelennukitega õhus, lahinguvalmis olevate laevadega merel ja minutite kaugusel olevate rakettidega platvormil - tähendab seda, et Teheran peaks kartma veelgi tõsisemat kättemaksu, kui püüab uuesti Ameerika Ühendriikidele või tema lähiliitlastele vastu hakata.

Seotud lood:

Just mitmeti mõistetavus, väidavad mõned, võib nüüd kujutada endast omakorda ohtu: „kõva kurssi“ toetavatel iraanlastel võib tekkida soov asuda Trumpi piire veel enam katsetama, kasvatades samal ajal lähemate liitlaste ootusi, et järgmisel korral annab mees raketirünnakuks lõpliku loa.

Oht, mis kaasneb Trumpi otsusega, seisneb selles, et see annab segadust tekitava sõnumi teistele maailma paikadele,“ ütles endine suursaadik Sir Peter Westmacott, kes oli omal ajal ka diplomaat Iraanis. „Kas ta on kiidukukk (inglise k. blowhard)? Kas ta on salamisi ettevaatlik - Obama hundi nahas? Või kas tema tähelepanu juhiti uuele informatsioonile, mis pani teda meelt muutma?“

„Trumpi mitmeti mõistetavusest tulenev oht on Iraani puhul suur, arvestades, et „kõva kursi pooldajad“ võivad hakata sisepoliitikast lähtudes väitma, et „meil oli õigus, punased jooned olid palju kaugemal, ja me saame neid veelgi enam tõrjuda,“ arvas Aniseh Bassiri Tabrizi Kuninglikust Uuringute Instituudist.

Tema sõnul näidakse Iraani valitsuses uskuvat, et Trump otsustas taganeda. „Osa Iraanist soovis näha karmima vastuse andmist ameeriklastele ja nemad võivad öelda: „Näete? Meil oli õigus! Trump ei taha sõda. Teravdagem olukorda,“ nentis Tabrizi. Juhul, kui nii läheb, võib Teheran teha USA administratsiooni tulevaste reaktsioonide osas valearvestuse.

Trump andis algselt käsu Iraani rünnata selle eest, et see lasi Hormuzi väina kohal alla USA luuredrooni. Teheran ja Washington ei ole ühel meelel, kas droon sisenes vahetult enne intsidenti Iraani õhuruumi.