Hinnang: Korea sõjas hukkuks esimeste päevadega ka ilma tuumarelvadeta kuni 300 000 inimest
Arvestades poolsaare rahvastiku tihedust võib konflikt puudutada enam kui 25 miljonit inimest mõlemal pool Koreade-vahelist piiri, sealhulgas 100 000 USA kodanikku, öeldakse eile USA kongresmenidele saadetud 62-leheküljelises hinnangus, mille sai oma valdusesse Bloomberg.
CRS-i raportis räägitakse üksikasjalikult võimaliku konflikti tagajärgedest. Põhja-Korea võib arvestada sadade tuhandete suurtükimürskudega, mille löögiulatuses on Lõuna-Korea pealinn ja suurim linn Soul, mis muudab massiliste ohvrite vältimise keeruliseks isegi ennetava rünnaku korral.
Isegi kui Põhja-Korea kasutaks vaid tavalahingumoona, hukkuks sõja esimestel päevadel hinnanguliselt 30 000-300 000 inimest, öeldakse raportis, viidates Põhja-Korea võimele tulistada välja 10 000 mürsku minutis. Veelgi enam, konflikt võib kiiresti levida, haarates kaasa Hiina, Jaapani ja Venemaa.
„Selline konflikt võib sisaldada ka USA jõudude massilise mobiliseerimise Korea poolsaarele ja suurt ohvrite arvu sõjaväelaste seas,” öeldakse raportis. „Mis muudab asjad keerulisemaks, on see, et kui Hiina peaks valima konflikti astumise, võib see ohvrite arv veelgi suureneda ning see võib potentsiaalselt viia sõjalise konfliktini ka väljaspool poolsaart.”
Raportis märgitakse siiski, et mõnede analüütikute sõnul on Kimi režiimil tuumalõhkepäid USA mandriossa viia suutva raketi väljaarendamise võime saavutamise lubamine suurem risk kui regionaalse sõja puhkemine.
USA presidendi Donald Trumpi endine vanemnõunik Steve Bannon rõhutas USA Põhja-Koreale löögi andmise ohtlikkust augustis intervjuus The American Prospectile. „Kuni keegi lahendab selle osa võrrandist, mis näitab mulle, et kümme miljonit inimest Soulis ei sure esimese 30 minuti jooksul tavarelvadest, ei tea ma, millest te räägite, siin ei ole sõjalist lahendust, me oleme neil peos,” ütles Bannon.
CRS ei lähe nii kaugele kui Bannon, kuid selles olevad hinnangud annavad kongressile kainestava ülevaate, milline konflikt välja näeks, kui USA asuks ennetavasse tegevusse Põhja-Korea vastu.
„Vähesed analüütikud usuvad, et Põhja-Korea päästab valla provotseerimata rünnaku USA territooriumi vastu, kuid kui kriis jätkuvalt areneb, võib kongress seista vastamisi oluliste küsimustega, mis puudutavad tema rolli USA poliitika kujundamises regioonis,” öeldakse raportis.
Hinnangus tunnistatakse, et survet, millega on silmitsi Trumpi administratsioon, suurendab luure- ja sõjaliste nõunike arvamus, et Põhja-Korea on järgmiseks aastaks tõenäoliselt õppinud kasutama kogu tehnoloogiat mandritevahelise ballistilise raketi jaoks, mis on võimeline tabama USA-d.
„See hinnang näitab, et ajaraamistik sõjalise aktsiooni läbiviimiseks ilma Põhja-Korea USA territooriumi vastase tuumarünnaku riskita, kitseneb, ning see võib suurendada mitmepoolsete diplomaatiliste jõupingutuste taasalustamise pakilisust,” öeldakse raportis. Mõned analüütikud ütlevad, et teed läbirääkimisteni saab tugevdada ja kiirendada, kui nii Põhja-Korea kui ka Hiina usuvad, et USA sõjaline rünnak on muutumas väga tõenäoliseks, teatab CRS.
CRS-i raportis uuriti ka võimalust, et USA ja Põhja-Korea vaheline sõda võib kiiresti muutuda laiemaks tulemölluks.
„Pikaleveninud konflikt, eriti selline, kus Põhja-Korea kasutab oma tuuma-, bioloogilisi või keemiarelvi, võib kaasa tuua tohutult ohvreid suuremas ulatuses ning võib laieneda hõlmama Jaapanit ja USA territooriume regioonis,” teatab CRS. „Selline konflikt võib sisaldada ka USA vägede massilist mobiliseerimist Korea poolsaarele ning suurt ohvrite arvu sõjaväelaste hulgas.”
USA-l on ka oht otseseks sõjaliseks kokkupõrkeks Hiinaga, nagu juhtus Korea sõja ajal aastatel 1950-1953, märgib CRS. Hiina reaktsiooni nimetatakse raportis võib-olla kõige olulisemaks geopoliitiliseks küsimuseks, mis sõjalise konflikti puhul kerkib.
USA ennetav löök võib tekitada suure suhete purunemise Hiinaga, kes on USA tippkaubanduspartner ning kellel on juuni seisuga 1,15 triljoni dollari väärtuses USA võlakirju.
Lisaks õudustäratavale hukkunute ja haavatute arvule võib sõda Korea poolsaarel CRS-i hinnangul kaasa tuua massilise põgenikevoolu Kirde-Hiinasse, kus elab suur hulk etnilisi korealasi.
