Hillary Clintoni nimi on võimaliku presidendikandidaadina jutuks olnud juba 2002. aasta oktoobrist. Toona tegi Clinton avalduse, et kui ta presidendirallis kaasa teeb, siis vaid selleks, et võita. Tookordne avaldus näib tema otsustavust kinnitavat, sest ta on küsitlustes seni üks kindlamalt juhtpositsiooni hoidnud presidendikandidaate, kirjutab Eesti Päevaleht.

Hillary Clinton on esimene presidendi abikaasa ning naine, kelle mõni partei üldse kunagi on Ameerikas presidendikandidaadiks üles seadnud.

Presidendikandidaadirallit alustanud Hillaryl oli tolleks hetkeks muidugi aukartustäratav kogemustepagas. Mõjukad USA ajakirjad Time ja Forbes olid teda juba enne kandideerimist nimetanud maailma saja mõjukama inimese edetabelis, ning tema kasuks räägib Valge Maja olude tundmine ning aastatepikkune osalemine poliitikas senaatorina.

Paljud meist ei tea Hillary Clintonist muud, kui et ta on endise presidendi Bill Clintoni abikaasa. Võib-olla osatakse eelistada demokraate vabariiklastele või vastupidi. Keda toetada? Mitte et oleks eestimaalaste asi USA-le presidenti valida. Ent paratamatult mõjutab ameeriklaste otsus ka Eestit.

Nagu veteranrokkar

Demokraatlikus Parteis on tema peamised vastaskandidaadid senaatorid Barack Obama ja Jonathan Edwards. Kui kaalukauss langeb kas Obama või Clintoni kasuks, siis on ajalugu igal juhul tehtud. USA-s ei ole kunagi varem olnud ei nais- ega mustanahalist presidenti. Demokraadid valivad oma presidendivalimiste soosiku jaanuaris.

Kuigi Clinton edestas oktoobris konkurente veel kõigis küsitlustes, on viimased nädalad andnud tagasilööke. Vaatlejate hinnangul on Clinton jäänud valimisväitlustes konkurentidele alla. Ta ei räägi Ameerika asjust nii, nagu ollakse harjunud.

Clintoni kampaaniat on võrreldud mõne veteranrokkari esinemisega. Tema ülesastumised meelitavad alati kohale kindla hulga publikut, kõned on kindla kvaliteedi ja sisuga, ta on püüdlik ja täidab alati suurema osa ootustest. Kuid paljude jaoks ei tundu ta siiski olevat edetabelite vallutaja. Kas see võib saada saatuslikuks ka valimispäeval?

Allajäämine on siiski pigem emotsionaalne kui faktiline. Presidendikampaanias on alati esikohal emotsioonid ja poliitiline vaht ning laiemad rahvamassid hindavad pigem lahmimist ning suuri sõnu kui keerulisi ja argumenteeritud sõnavõtte. Nii on ka Clintoni väitlustega, kus Obama ja Edwards on kasutanud pigem klisˇeelikku poliitilist retoorikat kui rääkinud asjast.

Demokraatide strateegid on üritanud muuta valimised vähem Clintoni-keskseks. Inimestele, kes pole Hillary Clintonist just suuremas vaimustuses, üritatakse selgeks teha, et nad ei vali mitte ainult Clintonit. Küsimused on taandatud teemadele: kes on sõja poolt või vastu, kes on relvade poolt või vastu, kes peavad keskkonnaküsimusi oluliseks või mitte. Ja nii edasi. Nii loodetakse, et Hillary saab ka nende inimeste hääli, keda tema isik otse ei vaimusta.

Kui Bill Clinton oli president, siis tunnistasid tema sarmi isegi vabariiklased. Üks endine vabariiklaste kõnekirjutaja on nentinud, et Bill Clintoni poolt olid nõus hääletama isegi inimesed, kes pidasid teda amoraalseks. Hillaryt peetakse aga pigem irisejaks või noomijaks, kes tõukab valijad endast eemale.

Bill Clintoni presidendiametis oleku ajal toimunud Monica Lewinsky armuafäär tekitas paljudes ameeriklastes küsimusi ka Hillary Clintoni kohta. Oli inimesi, kes tundsid talle väga kaasa, imetlesid tema oletatavat armastust oma mehe vastu ja imestasid, kuidas ta üldse suudab sellise mehega koos olla. Teised on aga veendunud, et Hillary on külmalt kalkuleeriv poliitik, kes püsis mehega koos just võimule pääsemise nimel.

Senaatorina on Hillary Clinton suutnud koos töötada isegi jõududega, kes on proovinud tema meest kohalikult võimult tõrjuda. Seda ajal, mil Bill Clinton oli alles kuberner. Uuringud näitavad aga, et mida rohkem halba saab Billi kohta teatavaks, seda enam populaarsust nopib Hillary.

Vabariiklased on Clintonite abielupaari kohta öelnud järgmist. Keskpärane poliitik ja naistemees Bill Clinton tahtis saada presidendiks, et kasvada selleks muhedaks Bill Clintoniks, keda me tunneme praegu. Seega on ta sõumees, kelle keskmine valija suudab omaks tunnistada. Tema naine aga on missiooniga vasakpoolne poliitik, kes sisimas halvustab konservatiivse Ameerika väärtusi. Seega peab tema mõistmiseks kasutama keskmisest enam aju. Iseasi on, kas Ameerika valija seda teha tahab/suudab.

Üks suuremaid küsimärke valijate ja valimiskampaania rahastajate jaoks on Clintoni vaated. Ta on üritanud veenda konservatiive, et neil on maailmast sarnane arusaam. Liberaalidele on ta oma, samuti on tema vaated sümpaatsed mitmetele teistele demokraatliku partei toetajatele.

Hillary Clintoni pooldajate hinnangul on tema USA presidendivalimiste parim kandidaat, sest ta on hooliv. Seejuures on ta aga ka kalkuleeriv poliitik, kes teeb kõik, et püsida võimul.

Konservatiivne aktivist Richard Viguerie on Hillary kohta aga öelnud: “Ta on tõeline sotsialist, kes on nõus läbi tegema kõike, et võimule pääseda, ja kes on valmis hävitama kõik, kes seisavad tema teel. Me mäletame tema tegevust Valges Majas ja ausalt öeldes tekitab see tagantjärele hirmu.”

Hillary Clinton on toetanud Iraagi sõda, sarjanud illegaalseid immigrante ning nimetanud aborti traagiliseks valikuks, mille langetavad liiga paljud naised.

Hillary on viimastel aastatel panustanud ohtralt sellesse, et teda seostataks enam tsentristide kui sotsialistidega. Ja see on ka üsna hästi õnnestunud.

Tippaeg on möödas?

Pärast terrorirünnakut on Monica Lewinsky afäär muidugi muutunud Ameerikale naeruväärselt tühiseks kõneaineks, mida keegi enam südamesse ei võta. Kuid ometi teeb abielupaari suhete iseloom ettevaatlikuks paljusid valijaid. See on ka demokraatide üks suuremaid hirme, sest kui keegi peaks ründama Clintonite abielu aluseid ja tõendama, et tegemist on pragmaatilise mõistuseliiduga, siis ei ole ameeriklased enam nii mõistvad.

Hillaryga on demokraatidel veel teinegi mure. Kuigi tema populaarsus on võrreldes teiste demokraatide kandidaatidega märksa suurem, pole see siiski veel selline, millega võidetakse valimisi. Arvestades Hillary Clintoni tuntust, võib see tähendada, et populaarsus kõrgemale enam ei tõusegi ning Hillary-sõbralike valijate hääled lähevad hoopis kolmandale kandidaadile, kes usutakse olevat vabariiklastele suurem konkurent.

Hillary Clintoni arusaam poliitikast ja tema üsna konkreetsed sõnavõtud on tekitanud Ameerikas ka terve laine Hillary-vastaseid liikumisi. Selle parimaks väljenduseks on muidugi internet, kus on hulk lehekülgi, mis külvavad Clintoni üle enam või vähem tõsiselt võetavate süüdistustega.

Hillary kahjuks räägib asjaolu, et Clintonid on Ameerika võimuhierarhia ajaloos üks enam uurimise all olnud perekondi. Neid on seostatud rahaliste, liiderlike ja poliitikule sobimatute afääridega, kuid ometi ei ole nad viimastel aastakümnetel poliitikast taandunud.

Ameerika ajakirjanduses on Hillary Clintonit võrreldud õudusfilmisarja paha tegelase Freddiega. Teda hakitakse, pussitatakse, tulistatakse ja põletatakse, aga ta ei hävi ega tagane.

Laiemat pilti jälgivate vaatlejate jaoks on peaküsimus, kas Hillary suudab veenda Ameerika ühiskonda, et aeg on küps valida presidendiks naine.

Vaatamata poliitilise korrektsuse maskile teevad USA ühiskonnas siiski rohkem ilma mehed, kes on macho’likud, kõva sõnaga ja lubavad korra majja lüüa. Mehed, keda leidub nii demokraatide kui ka vabariiklaste ridades arvutult. Enamik neid mehi näib tundvat muret, et äkki õnnestub Hillary Clintonil tõesti võimule tõusta.

Otsustav kümnendik

Viimased Ameerikas tehtud uuringud on näidanud, et suurem osa valijaid eelistab veendunult üht kindlat parteid. Seega jaguneb umbes 90 protsenti valijaid alati pooleks. Valimiste tulemuse otsustavad nood ülejäänud kümme protsenti, kel pole parteilist eelistust. Seepärast arvab osa vaatlejad, et pole tähtis, mida Clinton teeb, kuni ta suudab veenda kõhklejaid.

Hillary Clintonile pole võõras ka Eesti. 2004. aastal käis ta koos vabariiklasest senaatori John McCainiga Eestis visiidil. Visiit oli muidugi oluline, eriti arvestades mõjuka McCaini suhtumist Venemaasse. Siiski jäi visiidist kõlama pigem lugu, kuidas Hillary olevat korraldanud siin hoopis viinajoomisvõistluse ja end muidu hästi tundnud.

Aga mitte see pole tähtis. Loeb hoopis see, et mõnevõrra üllataval kombel saavad John McCain ja Hillary Clinton omavahel tänini väga hästi läbi. Nendel presidendivalimistel esindab üks neist vabariiklasi ja teine demokraate ning mõlemad on teineteise kohta öelnud: ta oleks väga hea president. Kui kaua selline üksteisemõistmine vastu peab, selgub Ameerikas lähikuudel.

Hillary Clinton (sündinud Rodham)

•• Sündinud 26. oktoobril 1947 Ühendriikides Illinoisi osariigis keskklassi perekonnas. Isa Hugh Rodham oli väikeettevõtja.

•• Hillary Rodham alustas juba kooli ajal poliitilist karjääri, toona hoopiski vabariiklasena. Yale’i ülikoolis juurat õppides oli üks tema meelisteemasid lastekaitse. Tal oli suurepärane võimalus teha ametialast karjääri, kuid ta lükkas kõik pakkumised tagasi ja otsustas 1975. aastal hoopis abielluda Bill Clintoni nimelise mehega ja kolida Arkansasesse. 1980. aastal sündis perre tütar Chelsea.

•• Kui Bill Clinton valiti Arkansase kuberneriks, tegeles Hillary vaestele õigusabi andmisega. Hiljem osales ta mitmes vaeste elujärje parandamiseks korraldatud kampaanias. Samal ajal tegeles ta edasi ka oma praksisega ning teda nimetati korduvalt Ameerika saja mõjukama juristi hulgas.

•• Mehe presidendiks olemise ajal oli Hillary ka aktiivne naiste õiguste eest seisja.

•• Tema kirjutatud raamat vanemate kohustustest oma laste ees “It takes a Village” ja autobiograafia “Living History” on muutunud Ameerikas bestselleriteks, mille tulud on ta annetanud lastekaitsefondidele.

•• 2000. aastal valiti ta New Yorgi osariigist Ühendriikide senatisse. 2006. aastal valiti ta 67-protsendise toetusega uuesti samasse ametisse.

Anti-Hillary

•• Jõulise naiskarakteri esilekerkimine USA ajaloos oli vaid aja küsimus. Nagu eeldada võis, tekitas sellise tegelase ilmumine ka väga palju vastuseisjaid. Parimaks indikaatoriks on Hillary-vastased võrguaadressid, mida on pärast Hillary Clintoni kampaania algust loodud lausa sadu.

Vastuseisjate levinuim argument on Hillary sugu. Teisal seostatakse teda kommunismi, üliliberalismi ja ameerikalike väärtuste kukutamisega.