2008. aasta valimistel demokraatliku partei peamiseks presidendikandidaadiks peetav Clinton esines New Yorgis peamiselt neegritest koosneva rahvahulga ees tuntud neegerõiguslase Al Sharptoni kutsel, teatab The Telegraph.

“Kui te vaatate, kuidas Esindajatekoda juhitud on, siis seda on juhitud nagu plantaaži, teate küll, millest ma räägin,” ütles senaator New Yorgis Harlemi kirikus kõnet pidades.

Ühtlasi ennustas Clinton George W. Bushi kohta, et “see administratsioon läheb ajalukku kui kõige halvem valitsus meie riigis”.

Endine esimene leedi on viimastel aastatel üritanud näidata ennast Ameerika poliitikas mõõduka tsentristina, samal ajal on demokraatlik partei liikunud aina rohkem vasakule. Clinton on üks väheseid demokraatidest senaatoreid, kes toetab sõda Iraagis, lisaks on ta pehmendanud oma kategoorilist seisukohta abordiküsimustes.

Vabariiklased ründasid Clintoni plantaatorite ütlust raevukalt, väites, et ta “mängib odavat rassipoliitikat”. Esindajatekoja spiiker Dennis Hastert ütles, et “kui ta üritab olla rassistlik, siis sellest on kahju”.

Praegune esimene leedi Laura Bush, kes viibib praegu Nigeerias, ütles, et istanduse jutt on “naeruväärne”.

Virginia ülikooli poliitikakeskuse direktor professor Larry Sabato ütles, et ilmselt sattus Clinton hoogu. “Ameerika poliitika põhimõtteline reegel on see, et targad poliitikud ei võrdle kunagi midagi orjanduse või Adolf Hitleriga.”

“Asja iva on selles, et miski pole hullem kui orjapidamine. Ta pingutas üle ja see kinnitab paljudele ameeriklastele, et ta on väga vasakpoolne,” ütles Sabato.

Clintoni ise oma sõnades midagi halba ei näe, öeldes, et ta pidas silmas seda, kuidas vabariiklased kongressis opositsioonist teerulliga üle sõidavad. Talle on appi tõtanud ka mitmed neegriõiguste eest võitlevad prominendid.

Samas mõistab Clinton suurepäraselt, et tal ei õnnestu saada presidendiks, kui ta ei veena mõõdukat osa Ameerika valijatest, et ta on tsentrist.