Hiljuti avastatud foto heidab valgust natside poolt juudivastase Kristallöö algatamiseks kasutatud mehe saatuse kohta

 (63)
70-aastane müsteerium lahendatud?
Hiljuti avastatud foto heidab valgust natside poolt juudivastase Kristallöö algatamiseks kasutatud mehe saatuse kohta
undefined

Hiljuti avastatud foto näitab ekspertide sõnul, et Poola juut Herschel Grynszpan, keda natsid kasutasid ära algatamaks kurikuulsat juudivastast Kristallööd, ei surnud 1940ndatel koonduslaagrites, nagu on seni arvatud.

Üldlevinud teooria kohaselt tulistas 17-aastane juudi noormees Herschel Grynszpan 1938. aasta 7. novembril Saksa saatkonnas Pariisis Saksa diplomaati Ernst vom Rathi. Seda tegu kasutasid natsijuhid ära ettekäändena kurikuulsa Kristallöö pogrommi elluviimiseks.

Kui seni arvati, et Grynszpan hukkus 1940ndatel kuskil koonduslaagris, siis Viini muuseumi arhiivist on välja tulnud foto, mis ekspertide sõnul näitab, et Grynszpan elas sõja ikkagi üle, vahendab The Guardian. Leitud kaader on tehtud 1946. aastal Saksamaal ja see näitab toona 24-aastast Grynszpani ümberpaigutavate kogunemiskohas.

"On vähe kahtlus, et see isik on Herschel Grynszpan," ütles koos Austria arhivaari Christa Prokischiga foto avastanud Saksa ajaloolane ja ajakirjanik Armin Fuhrer. "Foto on kõigest üks kaader, täiesti juhuslikult tehtud pilt, aga see on väga oluline, sest Grynszpani saatus oli seni jäänud müsteeriumiks ja küsimus, et kas ta elas sõja ning Holokausti üle, lahendatamatuks üle 70 aasta," lisas ajaloolane.

Seotud lood:

Vaata fotot siit!

Fotole, mis peaks olema tehtud 1946. aasta juulis Lõuna-Saksamaal Bamberigs asuvas ümberpaigutavate laagris, tehti ka näotuvastustest ning see näitas 95-protsendilise tõenäosusega, et tegemist on Grynszpaniga.

Kaadril on Holokausti üle elanud seltskond demonstreerimas Briti võimude vastu, kuna neid ei lubata emigreeruda Palestiinasse. Demonstrante valvavad USA sõjaväepolitseinikud.

Arhivaar Prokischi sõnul leiti foto 27 pildist koosnevast pakist ning need jõudsid muuseumini juudipõgenikega tegelenud Palestiina organisatsiooni kaudu.

Ajaloolane Roger Moorehouse tõdes, et kui fotol on tõepoolest Grynszpan, siis see lahendaks kolmanda Reichi ühe suurima müsteeriumi. Siiski lisas ajaloolane, et arvestades natside suhtumist prioriteetsetesse vangidesse, ei tahaks uskuda, et nad oleksid sellise kaliibriga kinnipeetava ellu jätnud.

"Seega tõstatab see foto tegelikult uusi küsimusi tema ellujäämise tingimuste ja saatuse kohta," arvas ajaloolane.

Kireva saatusega noormees

Feibel Grynszpan sündis 1921. aastal Hannoveris. Tema vanemad, rätsepaametit pidav isa Sendel ja ema Riva olid tulnud Venemaa keisririigile kuulunud Poola osast Saksamaale 1911. aastal ning esimese maailmasõja järel said nad Poola kodakondsuse. Nende peres oli kuus last, kellest ainult kolm elasid täisealiseks.

1935. aastal jättis Herschel põhikooli pooleli ning valmistus emigreeruma Palestiinasse. Kuid alaealisuse tõttu ei õnnestunud tal Palestiinasse sissesõiduluba saada ja seega sõitis ta 1936. aasta suvel Brüsselisse oma onu Wolf Grynszpani juurde, et oodata seal edasisõitu Palestiinasse.

1936. aasta septembris ületas Herschel Grynszpan aga illegaalselt Prantsusmaa piiri ja asus elama Pariisi oma teise onu, Abraham Grynszpani juurde. Ta püüdis saada Prantsusmaal seaduslikku elamisluba, kuid see ei õnnestunud. Tema tagasisõiduluba Saksamaale aegus 1937. aasta aprillis ja ta Poola pass aegus 1938. aasta jaanuaris ning Prantsusmaa ametivõimud käskisid tal 1938. aasta augustis maalt lahkuda.

1938. aasta oktoobris alustati Saksamaal Poola kodakondsusega juutide Poolasse väljasaatmist. Poolasse saadeti välja ka Herschel Grynszpani vanemad.

7. novembril 1938 ostis Grynszpan ühest relvaärist väidetavalt revolvri. Seeärel läks ta Saksamaa saatkonda ja nõudis kokkusaamist saatkonna sekretäriga. Saatkonna sekretär Ernst vom Rath võttis ta oma kabinetis vastu. Grynszpan tulistas Ernst vom Rathi viis korda ning haavas teda väidetavalt nii rängalt, et ta kaks päeva hiljem suri. Grynszpan ei teinud katsetki sündmuskohalt põgeneda ning Prantsuse politsei võttis ta vahi alla.

Foto Grynszpanist 1938. aastal pärast vahistamist:

Foto: AFP


Natsionaalsotsialistid, eesotsas Hitleri propagandaministri Paul Joseph Goebbelsiga kasutasid Rathi tapmist ettekäändena, et päästa valla Kristalliöö (Kristallnacht).

1938. aasta 9. novembril rüüstasidki natsid juutide kauplusi ja kodusid, põletasid maha ligi 300 sünagoogi ning arreteerisid koonduslaagritesse saatmiseks üle 30 000 juudi mehe. Pogromm nõudis kokku 90 juudi elu.

Muide, Grynszpani foto leidnud ajakirjanik Armin Fuhrer on tegelikult Rathi mõrvaga seotud sündmuste kulgemise kahtluse alla seadnud. Nimelt avaldas Fuhrer 2013. aastal raamatu, milles väidab, et Saksa diplomaat oleks võinud õlga ja kõhtu saadud kuulitabamused üle elada, kui natsiliidrid ei oleks otsustanud temast märtrit teha.

Mis sai Grynszpanist?

Prantsuse võimud esitasid Grynszpanile aga tapmise päeval 7. novembril süüdistuse mõrvakatses ja 9. novembril mõrvas. Kohtuprotsessi algus lükkus edasi ning kui Prantsusmaa 3. septembril 1939 Saksamaale sõja kuulutas, muutus olukord kardinaalselt. Grynszpan evakueeriti koos teiste vangidega Prantsusmaa lõunaossa. Rongi aga pommitati ning paljud vangid pääsesid vabadusse. Ilma rahata ja piisava keeleoskuseta Grynszpan ei hakanud aga end varjama, vaid pöördus Bourges'is Prantsuse ametivõimude poole. Ta saadeti sealt Toulouse'i vanglasse.

Pärast Prantsusmaa kapituleerumist nõudsid Saksa ametivõimud Vichy valitsuselt Grynszpani välja ning 18. juulil 1940 antigi ta neile üle. Ta viidi teadaolevalt Pariisi kaudu Berliini ning teda hoiti kinni Moabiti vanglas ja Sachenhauseni ja Flossenbürgi koonduslaagrites.

Grynszpani koheldi väidetavalt suhteliselt leebelt, kuna Goebbels tahtis teda kasutada näidiskohtuprotsessil. Mitmete juriidiliste takistuste tõttu lükkus aga kohtuprotsessi algus pidevalt edasi. Grynszpani jäljed kaovad aga 1944. aastast ja seega arvati, et ta hukkus ilmselt koonduslaagris mõne haiguse tagajärjel.

1960. aastal kuulutas Saksamaa Liitvabariigi kohus ta vanemate taotluse põhjal surnuks.