Hiinat õhutatakse Tiananmeni mässust rääkima
Demonstratsioonid, mis tõid Pekingi tänavatele üle miljoni inimese, suruti 1989. aasta 4. juunil sõjaväe poolt maha. Veresaun on Hiina meedias endiselt tabu, vahendab Associated Press.
Kunagise meelt muutnud parteijuhi Zhao Ziyangi abi Bao Tong ütleb, et selle aasta suveolümpiamängude korraldaja Hiina, keda on kiidetud avatuse eest 12. mai maavärina tagajärgede likvideerimisel, peaks avaldama need juhtkonna otsused, mis viisid veresaunani.
„Läbi selle maavärina on juhtkond maitsnud avatuse vilju ja nad peaksid teadma, et avatus on parem kui suletus,” ütles Bao.
Zhao võeti 1989. aastal parteijuhi kohalt maha, sest ta oli vastu tollase tähtsaima juhi Deng Xiaopingi otsusele saata rahvavabastusarmee demokraatlikku liikumist maha suruma.
Zhao suri 2005. aastal pärast 15-aastast koduarestis viibimist.
Hoolimata dissidentide ja ohvrite perekondade pingutustest hoida mälestust Tiananmeni sündmustest elus, on ametlik vaikus viinud selleni, et vähesed teavad sellest midagi.
Hiina välisministeeriumi esindaja Qin Gang ütles teisipäeval, et valitsus on 1989. aasta sündmustele juba ammu oma hinnangu andnud ja tegemist on Hiina siseasjaga.
1989. aasta üliõpilasliider Wang Dan, kes elab praegu Ameerika Ühendriikides, ütles, et maavärin ja tulevased olümpiamängud on kõige tähtsamad sündmused moodsa Hiina ajaloos pärast 1989. aastat.
Õpilane Sichuanist, kes oli maavärina järeltõugete eest Pekingisse põgenenud, ei teadnud 19 aastat tagasi toimunud sündmustest midagi.
