Hiinas valitsevad Tiananmeni meeleavalduse mahasurumise 30. aastapäeval vaikus ja karmid julgeolekumeetmed
Politsei kontrollis kõigi Tiananmeni väljakul metroost väljunute dokumente. Seal suruti 1989. aasta 4. juunil tankide ja sõdurite abil jõhkralt maha demokraatiameelne meeleavaldus, vahendab AFP.
Välisajakirjanikke väljakule ei lubatud või hoiatati, et nad ei teeks fotosid. Ühele reporterile öeldi, et „ebaseaduslik meediakäitumine” võib mõjutada viisa pikendamist.
USA tähistas aastapäeva, ülistades 1989. aasta „kangelaslikku” liikumist.
Hiina ja sealne kommunistlik partei kindlustasid aga, et aastapäev jääks kaugesse minevikku, vahistades enne tänast mitmeid aktiviste, ning populaarsed voogedastusleheküljed olid „tehnilise hoolduse” tõttu suletud.
Otsing „Tiananmen” Hiina Twitterile sarnases sotsiaalmeediakanalis Weibo näitas täna kommunistliku Hiina asutamise 70. aastapäeva logo.
Aastate jooksul on Hiina kommunistlik partei tsenseerinud igasuguse arutelu meeleavalduste ja nende mahasurumise üle, tagades, et inimesed kas ei saa teada, mis juhtus, või kardavad vahistamist, kui nad peaksid sellest rääkima.
Meeleavalduste mahasurumise tagajärjel hukkus sadu, võib-olla üle tuhande inimese.
Partei ja selle kõrgtehnoloogiline politseiaparaat on pärast president Xi Jinpingi võimuletulekut 2012. aastal kontrolli kodanikuühiskonna üle karmistanud.
Tiananmeni väljaku ümber on laternapostidel lugematul arvul valvekaameraid.
„Asi pole selles, et me ei hooli. Me teame, mis juhtus,” ütles sõidujagamisteenuse DiDi autojuht, kes sündis 1989. aastal. „Aga, kuidas saan me teile rääkida, DiDi äpp salvestab meie vestluse autos. Aga täna on Hiina muutunud. Kui sul on raha, on sul kõik. Ilma rahata ei söanda sa oma suud avada.”
Olukord Tiananmenil oli täna suuresti igapäevane: sajad inimesed, sealhulgas Hiina lippe lehvitavad lapsed vanemate kukil, seisid enne koitu järjekorras, et vaadata igapäevast lipuheiskamistseremooniat.
Järjekord liikus aga väljakul aeglaselt. Dokumente kontrolliti ka nägude tuvastamise tehnoloogia abil. Kümned inimesed lipuheiskamist vaatama ei jõudnud.
Kui 20. eluaastates naiselt Shandongi provintsist küsiti, kas ta mõtles sellele, et külastab Tiananmeni väljakut meeleavalduse mahasurumise 30. aastapäeval, vastas ta: „Mis mõttes? Ei see ei tulnud mulle pähe.”
„Me ei mõtle minevikule,” kinnitas tema ema.
Hiina kaitseminister, kindral Wei Fenghe kaitses siiski pühapäeval meeleavalduse mahasurumist kui õiget poliitikat tollase poliitilise segaduse lõpetamiseks.
Riiklik ajaleht Global Times nimetas valitsuse tegevust Tiananmenil Hiina ühiskonna vaktsineerimiseks suurte poliitiliste segaduste vastu tulevikus.
Tudengid ja töölised kogunesid 1989. aasta kevadel Hiina võimu sümboolsesse südamesse, et nõuda demokraatlikke muudatusi ja lõppu korruptsioonile. Meeleavaldused toimusid ka mujal üle riigi.
Pärast seitse nädalat kestnud meeleavaldusi saatis valitsus kohale tankid ja sõdurid, kes tapsid 4. juunil Tiananmeni väljakule viivatel tänavatel meeleavaldajaid ja pealtvaatajaid.
