Hiina väidab, et on alates 2014. aastast vahistanud uiguuridega asustatud Xinjiangis 13 000 „terroristi”
Hiina on silmitsi kasvava rahvusvahelise hukkamõistuga vangilaagrite rajamise eest, kus hoitakse kinni enam kui miljonit uiguuri ja teisi moslemeid, vahendab Reuters.
Peking väidab, et vajab neid meetmeid islamistlike mässuliste vaoshoidmiseks, ning nimetab neid kutseõppekeskusteks.
Seaduslikud võimud on omaks võtnud poliitika, mis „loob õige tasakaalu kaastunde ja karmuse vahel”, väidab Hiina valitsus.
Alates 2014. aastast on Xinjiangis hävitatud 1588 vägivaldset ja terroristlikku jõuku, vahistatud 12 995 terroristi, konfiskeeritud 2052 lõhkekeha, karistatud 30 645 inimest 4858 ebaseadusliku religioosse teo eest ning konfiskeeritud 345 299 eksemplari ebaseaduslikku religioosset materjali, lisas valitsus.
Hiina valitsus väidab, et karmilt karistatakse ainult väikest vähemust inimestest, näiteks terroriorganisatsioonide juhte, samas kui äärmuslikust mõtlemisest mõjutatud inimesed saavad haridust ja väljaõpet, mis õpetavad neile nende tee ekslikkust.
Hiina valitsuse teatel on rünnakutes ja muudes rahutustes hukkunud 458 ja viga saanud vähemalt 2540 inimest.
Peamine uiguuride organisatsioon välismaal, Uiguuride Maailmakongress mõistis Hiina valitsuse dokumendi hukka.
„Hiina moonutab tahtlikult tõde,” ütles Uiguuride Maailmakongressi esindaja Dilxat Raxit. „Terrorismivastane võitlus on poliitiline ettekääne uiguuride mahasurumiseks. Niinimetatud deradikaliseerimise tõeline eesmärk on usu kõrvaldamine ja põhjaliku hiinastamise läbiviimine.”
Hiina valitsuse dokumendi järgi on Xinjiangis eriti suuri probleeme pärast 2001. aasta 11. septembri rünnakuid USA-s.
Hiina sõnul on Xinjiang olnud ammu Hiina territooriumi lahutamatu osa ning uiguuri rahvas arenes pika rände- ja etnilise integratsiooni protsessi käigus.
„Nad ei ole türklaste järeltulijad,” öeldakse dokumendis.
Türgi on ainus islamiriik, mis on regulaarselt Xinjiangi olukorra pärast muret väljendanud. Põhjus on ilmselt türklaste ja uiguuride keelesuguluses.
Hiina on nimetanud Türgi muret lubamatuks sekkumiseks oma siseasjadesse.
