Hiina ja Venemaa teevad lähenemiskatseid

Hiina president Hu Jintao külastab Moskvat, et tugevdada kahe suuure naaberriigi suhteid ja arendada kaubandust Venemaaga.

Külma sõja ajal olid Hiina ja Venemaa omavahel vaenujalal, nüüd loodavad nad viie aasta jooksul kasvatada igaaastast kaubavahetust 80 miljardi dollarini, teatab CNN.

Hu neli päeva kestev visiit näitab, kui tähtsaks peab Peking häid suhteid Venemaaga.

Hu ja Vene president Vladimir Putin kirjutasid alla strateegilise partnerluse lepingule ning on praeguseks lõplikult lahendanud oma piiritüli.

Hu ütles peale kohtumist Putiniga, et riigid teevad edukat koostööd rahvusvahelisel areenil.

Pooled kavatsevad veel alla kirjutada ühisdeklaratsiooni, milles kutsutakse üles austama rahvusvahelisi seadusi ja tugevdama ÜRO rolli rahvusvahelistes suhetes.

Külma sõja ajal olid Moskva ja Peking vaenujalal. 1968. aastal puhkesid riikide vahel piirilahingud. Peale Nõukogude Liidu lagunemist on kaks riiki asunud tegema strateegilist koostööd ning propageerima rahvusvahelistes suhetes multipolaarsuse ideed. Terminiga tähistatakse vastuseisu USA kui ainsa superriigi liigsele domineerimisele.

Hu ja Putin pole rahul ka sellega, et neile surutakse „sotsiaalseid mudeleid väljastpoolt peale”. Sellega antakse USA-le märku, et Hiina ja Venemaa ei soovi kuulata Washingtoni etteheiteid demokraatia ja inimõiguste piiramise kohta. Ühtlasi näiab sees seda, mida Moskva arvab režiimivahetustest Gruusias, Ukrainas ja Kõrgõzstanis. Venelaste silmis on võimuvahetuste taga USA.

Hiina ja Venemaa ei vaata hea pilguga sellele, et USA on peale 11. septembri rünnakuid suurendanud oma sõjalist kohalolekut Aasias. Ameeriklastel on sõjaväebaasid Uzbekistanis ja Kõrgõzstanis ning suur väekontingent Afganistanis.

Hiina on Venemaa sõjavarustuse suurim ostja. Venemaa on müünud Pekingile nii lennukeid kui ka allveelaevu. Hiina on huvitatud ka Vene energiavarudest.