USA sõjaväe luurelennuk, mis suudab tuvastada radioaktiivsust õhus, asus teisipäeval tiirutama Korea poolsaare kohal, et hankida infot Põhja-Korea tuumatehnoloogia liikumise kohta.

Jaapani Kyodo uudisteagentuur teatas, et eriluurelennuk WC-135W Constant Phoenix tõusis USA baasist Jaapanis õhku ning viidi üle Korea kohale, teatab Fox News.

Lennuk analüüsib atmosfääri radioaktiivsust ning muid näite. Luurelennuki ülesanne on aidata ameeriklastel olla kursis Põhja-Korea tuumakatsetuste planeerimise ja korraldamise detailidega.

Pyongyang teatas teisipäeval, et kavatseb läbi viia tuumapommi katsetuse, kutsudes oma avaldusega esile rahvusvahelise kriisi.

USA sõjaväe Jaapani vägede juht kolonel Anne Morris ütles, et Ameerika üksused on kõikide Põhja-Korea sammude suhtes valvsad. “Loomulikult on kõik valvel. Aga USA seisukoht on jätkuvalt, et loodetavasti Põhja-Korea laseb olukorra laheneda diplomaatiliselt,” ütles kolonel.

Lõuna-Korea president Roh Moo-Hyun andis valitsusele käsu saata Põhja-Koreale “sünge hoiatus” tuumakatsetuse läbiviimise tagajärgede eest. Roh andis valitsusele ka käsu koostada “tagavaraplaan” juhuks, kui tuumavastasseis Põhja-Koreaga muutub veelgi teravamaks.

Vene välisminister Sergei Lavrov teatas, et Moskva suhtleb Põhja-Korea juhtkonnaga, üritades Pyongyangi veenda loobuma tuumakatsetusest. “Me peame tegema kõik võimaliku, et seda ei juhtuks,” ütles Lavrov Poola visiidi ajal Varssavis.

Põhja-Korea teade on esile kutsunud ka protesti Puna-Hiinalt, kes on Pyongyangi peamine liitlane. Pekingi saadik ÜRO juures Wang Guangya kutsus Põhja-Koread kolmapäeval üles mitte viima katsetust läbi, hoiatades “tõsiste tagajärgede eest”. Wang hoiatas, et “mitte keegi ei kaitse” Põhja-Koread, kui ta jätkab oma “halva käitumisega.”

Hiina on Põhja-Korea peamine varustaja toidu ning energiaga ning tegu on kõige jõulisema hoiatusega Pekingi poolt.

Hoiatus annab Põhja-Koreale märku küllaltki üksmeelse rinde kujunemisest tema tuumakatsetuste vastu. Veel juulis toimunud Põhja-Korea raketikatsetuste ajal ei suutnud ta naabrid ja maailma suurriigid omavahel kuidagi üksmeelt leida, kuidas reageerida.