"Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi süüdimõistmine Kirovi kohtus langeb samale ajajoonele Sergei Magnitski surmajärgse süüdimõistmisega vaid nädal aega tagasi. Paistab, et see ongi Venemaa tänane pale. Väljend „selektiivne õigusemõistmine“, mida on seni kasutatud näiteks Julia Tõmošenko puhul Ukrainas, on liiga pehme, et Venemaal toimuvat kirjeldada," kirjutas Herkel oma ajaveebis.

"Siin on asi hullem: surnuidki ei jäeta rahule, mis siis veel rääkida elavaist, kui neile peaks pähe tulema kandideerida Moskva linnapeaks," lisas ta.

"Ja nagu Venemaal tavaks, juhtuvad kõige hullemad asjad ikka suvel. Kas taas lootuses, et maailm reageerib laisemini kui keset kõige tihedamat poliithooaega? Mäletatavasti alustati augusti hakul viis aastat tagasi sõda Georgia vastu," leidis Herkel.

Mõneti meenutab Navalnõi juhtum Herkelile olukorda, mis tekkis Venemaal 2011. aastal, kui kuulutati välja „võimu üleandmine Putinilt Putinile“.

"Pean silmas ühtse Venemaa koosolekut, kus president Medvedev tegi peaminister Putinile ettepaneku saada järgmiseks presidendiks ja Putin omakorda pakkus, et Medvedevist võiks saada tema peaminister. Haritud venelased tunnetasid, et neid peetakse väga lolliks ja valimiste puhul kattusid Moskva tänavad protestijatega," kirjeldas ta.

"Sarnasus nüüdse olukorraga on mu meelest selles, et kahe absurdse kohtuotsuse kuhjumine on viinud inimesed samasuguse protestimeeleoluni. Ja see toimus välkkiirelt. Tõsi, me ei tea, kui kaua see kestab," kirjutas Herkel.

"Samas aga tuleb toimuvat hinnata ka sellest vaatevinklist, et riik on vahepeal muutunud veel repressiivsemaks ning tänavaile koondunud inimesed trotsivad veel suuremaid riske kui poolteist ja kaks aastat tagasi," jätkas ta.