Soomes jälgiti Eesti valimiste juures järgmisi küsimusi, mis võivad mõjutada ka Soomet, kirjutab Helsingin Sanomat.

1. Kuidas läheb Eesti maksumudelil?

Soome Eduskunta valimistel reklaamib koonderakond Eesti maksumudelit. Koonderakonna noortekogu on kiitnud kõigile võrdseid makse.

Eestis on suured parlamendierakonnad Keskerakond ja sotsid üles kutsunud ettevõtete maksustamist muutma.

Kui Eesti mudel ka veidi muutuks, mõjutaks see Soomes käimas olevat maksudebatti.

2. Kuidas räägitakse Läänemere piirkonnas Venemaast ja NATO-st?

NATO liikmelisuse ning liitlasvägede või relvastuse lisamise vastu piirkonnas ei ole ükski suurematest Eesti erakondadest.

Keskerakonna võimuletulek muudaks tõenäoliselt märkimisväärselt Eesti seisukohavõtte Ukraina sõja kohta ja need võiksid muutuda Venemaa-sõbralikuks.

Reformierakonnalt ja sotsidelt võib aga oodata õhutamist Soome ja Rootsi NATO-sse astumiseks. Nad lubavad edendada NATO lähenemist Soomele ja Rootsile.

3. Kui lõhenenud on Eesti etniliselt?

Eesti rahvusringhäälingu küsitluse järgi toetab kuni 80 protsenti venekeelsetest, kuid vaid 13 protsenti etnilistest eestlastest Keskerakonda.

Vaid venekeelsete häältega Keskerakond valimiste võitjaks ei tõuse, kui nad ka kõik ühtemoodi hääletaksid. Kui Keskerakond valimised võidab, on ta saanud tugeva toetuse ka eestikeelsetelt, sest vaid Eesti kodanikel on riiklikel valimistel hääleõigus.

4. Kes juhib Eesti välispoliitikat?

Eestis juhib välispoliitikat põhiseaduse järgi valitsus. Peaminister Taavi Rõivas ja välisminister Keit Pentus-Rosimannus on välispoliitiliselt üsna kogenematud ja neil puudub mõjukus.

Mõjukus on olemas välispoliitiliselt kogenud president Toomas Hendrik Ilvesel, kelle avaldused levivad kiiremini ja nähtavamalt ka rahvusvahelisse ajakirjandusse.

Kas valimistel tõuseb esile välispoliitika mõjutaja, kes võiks Ilvesele mõjukuse osas väljakutse esitada? See võib mõjutada Eesti ja Soome suhteid, sest vähemalt avalikkuse ees on just Ilves Soome välisministri Erkki Tuomioja partner vastastikuses nokkimises.

Helsingin Sanomate hinnangul tasub silmas pidada endise välisministri Urmas Paeti, riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja kaitseminister Sven Mikseri häältesaaki.

5. Kas Eestist saab tuleviku Põhjamaa?

Juhtiva Reformierakonna valimisprogrammi peaeesmärk on teha Eesti tuntuks uue Põhjamaana.

Reformierakond on saavutanud oma eesmärgid Eesti poliitikas ehk kõige paremini ja juhtinud Eestit kümme aastat, nii et maksab silma peal hoida.

Uus Põhjamaa tähendab põhjamaist elatustaset ja julgeolekut, kuid on sotsiaalselt vanadest paindlikum ja tehnoloogiliselt dünaamilisem, öeldakse valimisprogrammis.

Uus Põhjamaa ei balansseeri ka ida ja lääne vahel, vaid on teinud selge valiku NATO kasuks.

Kui Reformierakond taas valimised võidab, esitleb ta oma mudelit hea meelega ka Soomes.