Helsingin Sanomat: Soome teadlane põhjendab uues teoorias auke parvlaev Estonia keres visiiri löökidega vastu selle külge

 (538)
Helsingin Sanomat: Soome teadlane põhjendab uues teoorias auke parvlaev Estonia keres visiiri löökidega vastu selle külge
Foto: AFP

Soome ekspert, kes kuulus parvlaeva Estonia huku uurimiskomisjoni, ei usu, et laeva keres olevad augud tekkisid mere põhjas olevate kivide või allveelaevaga kokkupõrke tagajärjel.

Ajalehega Helsingin Sanomat rääkinud eksperdi hinnangul on parvlaev Estonia kerest leitud aukudele palju loogilisem selgitus.

Huku järel rahvusvahelisse uurimiskomisjoni kuulunud tehnikateaduste doktor Klaus Rahka usub nimelt, et augud tekkisid laevakeresse lahti tulnud vöörivisiiri tagajärjel, mis kukkus piki laeva keret ja läbistas seda.

Vähemalt kaks laeva keresse tekkinud auku tulid päevavalgele pärast seda, kui telekanali Discovery dokumentalistid otsustasid minna vee alla laeva vrakki üles filmima. Aukudest suurem on laevakeres umbes neljameetrise läbimõõduga.

Teadlase hinnangul võisid augud tulla nüüd esile, sest laevavrakk on aastate jooksul merepõhjas pisut nihkunud.

Värsked leiud on põhjustanud suuri vaidlusi selle üle, millest need augud võisid laevakeresse tekkida. Teooriatena on välja käidud nii kivid mere põhjas kui ka võimalik kokkupõrge allveelaevaga.

Tänaseks pensionipõlve pidav Aalto ülikooli emeriitprofessor Rahka on tegelenud aastakümneid teraskonstruktsioonide murdumise uurimisega. Oma kogemustele tuginedes ei usu ta teooriat, mille kohaselt tekkisid augud vraki vajumisel merepõhjas paiknenud kivide otsa.

Seotud lood:

"Mina murdepindade analüütikuna nägin midagi muud, kui vraki vajumist kivide peale," ütles Rahka Helsingin Sanomatele. "Seetõttu tegin oma raporti murdepindade analüüsiga ja jõudsin järeldusele, et väga tugeva teooria kohaselt rebestas augud laeva keresse kukkunud visiir."

Oma teooriat on ta juba jaganud uurimiskomisjoni ning Eesti ja Rootsi vastavate ametkondadega. Ühtlasi on Rahka koostanud oma arvutuste ja järelduste põhjal veel avaldamata raporti, märgib ajaleht.

Ta kirjutab oma raportis, et "on saanud ilmsiks, et rebendid on tekkinud laeva küljele kohe visiiri irdumise järel, mil visiiri parempoolses küljes oleva [laeva ahtri poolt vaadates] reelingu tagumine ots läbistas laeva külgpaneeli".

Teadlase hinnangul toetavad seda teooriat tema tehtud füüsikalised arvutused visiiri kukkumise ja kukkumisejärgsest jõust. Toetuseks lisab ta sinna juurde ka laevahuku üleelanute tähelepanekuid. Osa neist kirjeldasid nimelt teravaid, kriipivaid helisid, mis võisid Rahka hinnangul tekkida just vöörivisiiri liikumisest piki Estonia külge.

Rahka on seega nõus Estonia lõppraportis välja toodud järeldustega huku põhjustest, mille kohaselt hukkus parvlaev vöörivisiiri rebenemise tagajärjel.

„Visiiril on reelingu tagaosas orad, mis meenutavad konservipurgi avajat. Näen murdepindade analüüsist, et selline asi sobitub hästi neljameetrise ava keskele. See on tõenäoline põhjus,” leidis Rahka.

Tema sõnul kukkus Estonia visiir laeva liikumissuunast paremale merre ja hõõrdus vastu liikuva laeva külge. Visiiri õhutasku tõttu püsis see pinnal veel umbes paarkümmend sekundit. Sel ajal kukkus see seitse meetrit sekundis liikuva laeva keret pidi, põhjustades hiljuti avastatud augud.

Tunnistajad on varem kirjeldanud, kuidas kuulsid mööda laeva keret käivaid kolksatusi. Rahka hinnangul jäi kõigepealt visiir oma konksuga korraks Estonia keresse kinni, kuni irdus ja rebestas laeva keresse augu.

Just visiiri kinnijäämine selgitab tema arvates seda, miks inimesed tundsid hetkelist äkkpidurdust, millele järgnes laeva värisemine. Kui visiir lahti tuli, jäid keresse jäljed, mida on tänastelt kaadritelt näha.

Rahka tunnistab, et nii nagu ka lennuõnnetuste puhul, on sellegi teooria tõestamine keeruline ülesanne, ent leiab, et see on siiski aukude "kõige tõenäolisem põhjus".