Helsingin Sanomat: „koroonasaar” Saaremaa sai hakkama

 (66)
Helsingin Sanomat: „koroonasaar” Saaremaa sai hakkama
Foto: Irina Mägi

Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat kirjutab pikas artiklis, et Saaremaad tunti korraks maailmas „koroonasaarena”, aga nüüd võib saarelt leida kergendust tundva vallavanema, lootusrikkaid ettevõtjaid ja maaelust läbiimbunud kohalikke.

„Lapsed mängivad valla pealinna Kuressaare uue keskväljaku purskkaevudes. Juuksurisalongide reserveeringunimekirjad on kliente täis, inimesed kohtuvad üksteisega terrassidel ja tagaaedades, teismelised rulatavad tänavatel ja nokkmütsidega kutid sõidavad autodega mööda küla. Maske näeb vaid üksikutel. Ei usuks, et veel kuu aega tagasi oli see koht üks maailma koroonakriisi keskpunkte ja rangete piirangumeetmete poolt vaikseks muudetud,” kirjutab Helsingin Sanomat.

Vallavanem Madis Kallas ütleb Helsingin Sanomatele, et iga päev on normaalsem kui eelmine ja inimesed on hakanud taas kaebama tavaliste asjade üle.

Helsingin Sanomat kirjutab võrkpallimängudest Milano meeskonnaga ja vahuveinifestivalist.

Viimane sai saatuslikuks Heidi Hansole, kes naljatab, et sai kaasa kohutava pohmelli ja koroonaviiruse.

Seotud lood:

Hansol tekitas haigus köha, bronhipõletiku ja kopsuklamüüdia aktiveerumise. Lisaks sellele kadusid maitse- ja lõhnataju. „Võisin hammustada küüslauku nagu õuna,” ütleb Hanso.

Saaremaa nakatumismäär elaniku kohta on endiselt maailma suurim – umbes 166 nakatumist 10 000 elaniku kohta, märgib Helsingin Sanomat.

See tõstis umbes 33 000 elanikuga saare hetkeks rahvusvahelise tähelepanu keskmesse. Rahvusvaheline meedia tegi lugusid „koroonasaarest”.

Mingil hetkel tundus olukord väga hull. Kuressaare haiglas arvati, et haiglaravi vajab tuhat saarlast ja et pooled saare elanikest on haigestunud. Need arvud osutusid siiski ülehinnatuks ja kiireimal hetkel raviti haiglas üheaegselt 59 koroonapatsienti.

Haigla ülemarst ja juhtkonna liige Edward Laane ütleb Helsingin Sanomatele, et nüüd teatakse, et suudetakse hakkama saada ka uue lainega. Personal on kogenud ja teatakse, kuidas ravida.

Helsingin Sanomat kirjutab, et haigla on saanud kohalike tänu osaliseks, annetusi on tehtud 360 000 euro väärtuses. Haigla juht Märt Kõlli sai Kuressaare aumärgi, haiglat on tänanud Eesti president Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas.

Samas kirjutab Helsingin Sanomat ka personali umbusaldusavaldusest Laanele ning kohatistest erimeelsustest Eesti kõrgemate tervishoiuametkondadega.

Ise koroonaviiruse läbi põdenud ja valla kõige hullemast kriisist läbi juhtinud Kallas teatas 20. aprillil poliitilise vastutuse võtmisest ja ametist lahkumisest.

Helsingin Sanomatele ütles Kallas, et pärast seda saabus tema jaoks rahu. Kritiseerijad vaikisid ja pinged olid maas. Viimase kuu on Kallas saanud rahus tööle keskenduda.

„Inimmeel on nii kummaline. Kümme sekundit enne lahkumisotsust oli mul hoopis teine tunne kui kümme sekundit pärast otsuse tegemist,” ütleb Kallas Helsingin Sanomatele.

Üldine arvamus saarel näib Soome ajalehe teatel olevat, et Kallas tegi õige otsuse. Eestis ei ole keegi teine kohalike sõnul nii selgelt teatanud, et võtab kriisi ajal tehtu eest vastutuse.

Otsust peetakse ka poliitiliselt kavalaks sammuks. Sirgeselgsus võidakse tasuda 2021. aasta kohalikel valimistel. Samas jääb kriisi tagajärgedega tegelemine Kallase järglase õlule.

Edasi külastab Helsingin Sanomat Anu Hanseni kasvuhoonet ja räägib tema talus korraldatud väikesest müügiüritusest. Sellest tekkis Hanseni sõnul kergem enesetunne, sest inimesed on istunud pikka aega kodus ja nad on selgelt kokkusaamisi igatsenud.

Hansen ise veetis karantiini koos taimedega, raadio mängimas ja kohvitass kõrval.

Heidi Hanso räägib, et inimesed on olnud järjekorras suveks kanade saamiseks ja püstitanud kasvuhooneid. Linlased uurivad internetis maakodu üürimise võimalusi. Paljud läksid kevadel juba varakult suvilasse, sest lapsed ei pidanud koolis käima.

„Maaelu on kriisiga uuesti õitsele löönud,” ütleb Hanso Helsingin Sanomatele. „Mina ise oleksin igal juhul hulluks läinud, kui oleksin pidanud olema koos lastega ranges karantiinis kahe- või kolmetoalises korteris linnas.”

Tagantjärele näeb Hanso koroonakriisis palju head. See paljastas ühiskonna nõrgad kohad ja andis inimestele võimaluse mõelda, mis on elus tähtis. Ise tunneb Hanso, et sai kriisi ajal oma lastega lähedasemaks ja lisaks sellele sai talus tehtud palju selliseid töid, milleks on olnud raske aega leida.

Hanso on ka väga uhke teiste saarlaste üle, kes koos aitasid üksteisel raske aja läbi elada.

Helsingin Sanomate sõnul on koroonakriis räsinud eriti väikeettevõtjaid ja käsitöölisi, keda on Saaremaal palju.

Enam kui sajast kohalikust ettevõttest koosnev grupp Ehtne Saaremaa korraldas kiiresti internetipoe kohalike toodete müümiseks ja koju toimetamiseks.

Müüduim toode on Helsingin Sanomate teatel olnud äädikatootja Wöseli mee-õunasiidriäädikas, mis on maitsestatud ingveri ja sidruniga. Seda valmistavad käsitsi Katrin Sagur ja Taavi Sepp.

Saguri ja Sepa sõnul läks müük märtsis ja aprillis suurepäraselt, sest eestlased tahtsid kohalikke tootjaid toetada, aga mais on müük märgatavalt vähenenud. Saguri ja Sepa hinnangul tuleneb see osaliselt sellest, et koroonakriisi tekitatud solidaarsus on lõpuni põlenud, sest olukord viirusega on paranenud.

Saguril ja Sepal oli enne kriisi plaan avada Kuressaare peatänaval restoran ja Eesti gurmeetooteid müüv pood, mille tõttu loobus Sagur ka töökohast valla teenistuses. Nüüd on restoraniplaane edasi lükatud.

Mured ei ole Helsingin Sanomate teatel möödas, sest Saaremaa elab suviti turismist. Nüüd on suured suvised üritused ja festivalid, kust ettevõtjad tavaliselt oma tulud korjavad, ära jäetud. Kohalikud loodavad, et eestlased ise päästavad turismisektori, reisides agaralt kodumaal.

Helsingin Sanomat tuletab meelde, et Saaremaa on ka paljude soomlaste puhkuse veetmise koht ja paljudel neist on seal ka suvila.

70-aastane Hannele ja 72-aastane Aulis Vuorinen on veetnud juba ligi 20 aastat umbes kaheksa kuud aastas Saaremaal. Viimased 15 aastat on nad ka majutust pakkunud.

Sel kevadel ei pääsenud nad aga saarele, sest ettevõte ja nad ise on registreeritud Soomes. Hannele Vuorineni sõnul on see märk. Koht tuleb müüki panna ja minna uues suunas.

Hannele on lõpetamisele mõelnud juba mõnda aega. Majutusteenuse pakkumine on tore, aga näiteks eelmisel aastal käis kokku 2240 klienti. See ei ole pensionäri töö. Oleks viimane aeg vabadust nautima hakata.

Pärast majutuspaikade müümist võiks paar keskenduda oma kolmanda Saaremaa valduse Lilla Villa kordategemisele.

Vuorinen tunneb igatsust lisaks Saaremaa sõpradele ka peenarde järele. Majutuskoht oli suvehooajaks pea täis reserveeritud, aga nüüd on kõik tühistatud. Ise loodab Vuorinen saarele pääseda juulis.

Madis Kallas avaldab lootust, et soomlased leiavad taas tee Saaremaale.

„Kõik on taas hästi, seda kohta ei maksa karta. Saaremaa on endiselt Saaremaa. Ainult vallavanem on teine,” ütleb Kallas.