Halonen lubab aruandega põhjalikult tutvuda, sest tema sõnul on ta selle sisust siiani vaid ajakirjanduse vahendusel teada saanud, kirjutavad Helsingin Sanomat ja YLE.

President rõhutab sarnaselt peaminister Matti Vanhaneniga, et Soomes on avalikkus suures osas arvamusel, et tegu oli poliitilise kohtuprotsessiga, mis kohtualuste au ja väärikust inimeste silmis ei muutnud.

Vanhanen on aga siiani olnud arvamusel, et eraldi rehabiliteerimisotsust sellises küsimuses vaja ei ole. Peaminister leiab, et sellist sammu pole vaja, kuna soomlaste silmis ei minetanud kohtu alla antud isikud kunagi oma head nime. "Soome õigussüsteem ei võimalda juhtunut tagantjärele korrigeerima hakata," arvas Vanhanen.

Justiitsministeeriumi töörühm on teinud ettepaneku, et riigi juhtkond esineks 1946. aasta kohtuprotsesside küsimuses avaldusega. Aruande hinnangul ei saa sõjasüüdlaste kohtuotsuseid praegu õigusüsteemis ümber lükata, sest nimetatud protsess ei täitnud juba oma läbiviimise ajal õigusriigile omaseid nõudeid. Üheks variandiks olekski seega peaministri või presidendi avaldus, millega kohtuotsuste ebaõiglus hukka mõistetaks.

Halonen kommenteeris teemat täna seminaril, mis oli pühendatud Talvesõja lõpu 70. aastapäevale.

Nõukogude Liidu ja liitlaste kontrollkomisjoni survel tuli Soomel 1946. aastal korraldada kohus Talvesõja ja Jätkusõja aegsete Soome riigijuhtide üle. Süüdistuseks oli "Soome oluline mõjutamine astumaks sõtta Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vastu 1941. aastal ja rahu takistamine". Erinevalt aga teistest Teise maailmasõja lõpul korraldatud kohtuprotsessidest polnud nimetatud kohus rahvusvaheline ning see viidi läbi Soomes ja Soome kohtuvõimu poolt.

Kohtus mõisteti süüdi peaministri ametit pidanud Risto Ryti (10 aastat), Johan Wilhelm Rangell (6 aastat), Edwin Linkomies (5,5 aastat), Väinö Tanner (5,5 aastat); ministrid Henrik Ramsay (2,5 aastat), Antti Kukkonen (2 aastat), Tyko Reinikka (2 aastat) ja Saksamaal suursaadikuks olnud Toivo Mikael Kivimäki (5 aastat). Marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi kohtu alla ei antud ja seda kuulujuttude väitel ainult seetõttu, et Nõukogude diktaator Jossif Stalin isiklikult soovis, et kuulsat vastast kohtupinki ei tiritaks.

Pärast 1947. aasta Pariisi rahulepingut lahkus liitlaste kontrollkomisjon Soomest ning president Juho Kusti Paasikivi hakkas tasapisi süüdimõistetutele armu andma. Suur osa Soome ühiskonnast ning ka enamik Lääne ajaloolasi peab nimetatud kohtuprotsessi välise poliitilise surve mõjul aset leidnud nähtuseks ning enamiku soomlaste silmis olid nende sõjaaegsed juhid endiselt au sees hoolimata sellest, et Külma sõja ja finlandiseerumise perioodil üritati selle teema avalikku arutamist vältida.