Hague katkestas kavandatud Washingtoni-visiidi, et parlamendi ees Ühendriikide jälgimisprogrammide asjus aru anda. Välisministri sõnul tegutseb Briti luure kommunikatsiooniosakond (GCHQ) ranges õiguslikus raamistikus, vahendab BNS.

"On kõlanud väiteid, et GCHQ kasutab partnerlust USA-ga, et Briti seadustest mööda minna, saamaks infot, mida nad ei saaks Suurbritannias seaduslikult hankida. Kinnitan, et niisugused väiteid on alusetud," rõhutas välisminister.

Eelmisel nädalal jõudis Briti ajalehe The Guardian kaudu avalikkuse ette, et USA-s kuulatakse salaja pealt miljoneid telefonikõnesid ning et sealsed eriteenistused käivitasid 2007. aastal ülisalajase programmi PRISM, mis tagab neile ligipääsu üheksa suure IT-firma serverite andmetele.

Leht kirjutas, et GCHQ-l oli ligipääs PRISM-ile alates 2010. aasta juunist või isegi varem.

Hague ütles seadusandjatele, et luure kommunikatsiooniosakond peab igal kord taotlema tema ehk välisministri, siseministri või mõne teise ministri allkirjaga volitust, kui soovib jälgida mõne isiku suhtlust.. "Tegemist ei ole pealiskaudse protsessiga, iga otsus tugineb ulatuslikule õiguslikule ja poliitilise analüüsile. Seadused näevad ette, et volitus peab olema vajalik, proportsionaalne ning hoolikalt piiritletud," lausus ta.

Hague'i hinnangul pingutab Briti valitsus kõvasti, et leida tasakaal inimeste privaatsuse ning valitsuse kohustuse vahel kaitsta ühiskonda ning riiklikku julgeolekut.

Välisminister sõnas, et alates 1940. aastatest on Ühendriikide riiklikul julgeolekuametil (NSA) olnud GCHQ-ga partnerlussuhe, mida saab kirjeldada kui unikaalset maailmas. "Kahe luureasutuse partnerlus on tõkestanud mitmeid Suurbritannia vastu suunatud terroristide vandenõusid ning spionaažikatseid ja päästnud palju elusid," rääkis Hague.

"Üha keerulisemaks muutuvad ohud, mida terroristid, kurjategijad ning spionaaž endast tänapäeval Suurbritanniale kujutavad, on suurendanud luurekoostöö tähtsust USA-ga," nentis ta.

Hague'i sõnul viivad jälgimisele seatud õiguslikud piirangud eksimisvõimaluse miinimumini. Minister kiitis GCHQ-d selle professionaalsuse, pühendumuse ja aususe eest.

Alamkoja luure- ja julgeolekukomitee, mis uurib GCHQ võimalikku osalust USA programmides, suundus esmaspäeval visiidile Washingtoni.

Välisminister taunis NSA endise töötaja Edward Snowdeni tegevust jälgimisprogrammide avalikustamisel, väites, et see paljastus teeb riikliku julgeoleku tagamise töö keerulisemaks nii USA-s kui ka kaugemal.

Lekitaja ütles ajalehele Guardian, et tema teo motiiviks oli soov teavitada avalikkust "massiivsest jälgimismasinast".

Snowden töötas neli aastat NSA-s erinevate tarnijate nagu Dell ja Booz Allen Hamilton töövõtjana. "Minu ainsaks motiiviks on informeerida avalikkust sellest, mida tehakse nende nimel ja mida tehakse nende vastu," ütles Snowden.

Ühendriikide riikliku luureteenistuse juht James Clapper kutsus varem algatama kriminaaluurimise seoses leketega, öeldes, et paljastused tekitasid tohutut kahju USA luurevõimekusele.