Teisipäeval vaid mõni tund pärast senise presidendi Lansana Conté surma teatas grupp sõjaväelasi, et nemad on nüüd võimul. Eile kuulutati ka välja keeld öösel väljas liikuda, vahendavad YLE Uutiset ja BBC.

Segadust riigis tekitab ka asjaolu, et eile teatas Guinea peaminister AP-le, et senine valitsus on endiselt tegev. Guinea parlamendi esimees kutsus aga rahvusvahelist üldsust üles riigipööret takistama.

Aafrika Liit mõistis riigipöörde hukka, sama tegi ka Lääne-Aafrika riikidest koosnev ühendus Ecowas.

Rahvusvaheline hukkamõist on aga vastuolus suure osa Guinea elanikkonna arvamusega, leiavad BBC korrespondendid kohapeal. Väidetavalt suhtuvat rahvas riigipöörajatest sõjaväelastesse praegu hästi, sest nad loodavad muutusi pärast senist despootlikku valitsemist. Conté tuli 1984. aastal samuti võimule riigipöörde abil ning püsis riigitüüri juures kuni oma surmani.

Eile kogunes “president” Camarad pealinna tänavatele tervitama tuhandeid inimesi, lisas BBC korrespondent

Kapten Camara teatas, et tema moodustatud 32-liikmeline nõukogu korraldab kahe aasta pärast vabad ja demokraatlikud valimised. See on ka aeg, mil kadunud president Conté valitsemise tähtaeg oleks lõppenud.

“Meil ei ole ambitsioone võimust kinni hoida. Ainsaks põhjuseks on riigi territoriaalse terviklikkuse tagamine. See on ainus põhjus. Ei ole mingit tagamõtet,” selgitas Camara, kes enda sõnul 2010. aasta valimistel kandideerida ei kavatse.

Huntapealik Camara leiab, et vaesunud Guinea olukord on üsna lootusetu, ning sõjaväelane soovib, et riigi majanduse pöörataks taas tõusuteele ning alustataks võitlust korruptsiooniga.

Guinea on üks Aafrika lääneosa vaesemaid maid hoolimata sellest, et riigil on palju maavarasid. Suurem osa elanikest peab tulema toime vähem kui ühe dollariga päevas.