Guardian: Venemaa valmistub Arktikas jääkülmaks sõjaks

 (96)
Guardian: Venemaa valmistub Arktikas jääkülmaks sõjaks
Foto: ITAR TASS, REUTERS

Venemaa ei rahuldu enam oma lipu asetamisega põhjapooluse alla ookeanipõhja nagu 2007. aastal, vaid tegeleb Arktika suuremõõdulise militariseerimisega, kirjutab ajaleht Guardian.

Uudisteagentuur RIA Novosti teatas, et endised Nõukogude baasid võetakse taas kasutusele vastuseks NATO uutele huvidele regioonis. Vene võimude teatel võib Novaja Zemljal asuv lennuväli nüüd vastu võtta hävitajaid ning osa Põhjalaevastikust rajab sinna baasi. Kaug-Põhjas moodustatakse uus sõjaväeüksus, mis koosneb kahest brigaadist, kokku 6000 sõdurist, ning hakkab paiknema Murmanski oblastis ja Jamali-Neenetsi autonoomses piirkonnas. Radari- ja positsioneerimissüsteemid on kavandatud Franz Josephi maale, Wrangeli saarele ja Schmidti neemele. Föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) kavatseb suurendada piirivalvurite arvu põhjapiiril, kirjutab Guardian.

Hiljutistel õppustel Vostok-2014, mis olid suurimad pärast Nõukogude Liidu lagunemist, täitsid Vene väed lahinguülesandeid Arktikas, kasutades raketisüsteeme Pantsir-S ja Iskander-M.

„Neil ägeda paranoia päevil, kui tundus eluliselt tähtis hoida silma peal vaenlase allveelaevadel ja kaitsta omi, oli sellel võibolla mõtet. Aga praegune sõjaväe koondamine on mõttetu,“ ütleb sõjaline analüütik ja ajakirja Ježedelnõi Žurnal asepeatoimetaja Aleksandr Golts. „See vastab Vene riigi suhtumisele, mis mõistab sõjalises mõttes ainult sõna „jõud“. Aga seda tuleb hoida proportsioonis, see on endiselt vaid sümboolne võitlus. Vaadake kaarti ja te näete varsti, et 6000 meest jagatuna sellisele hiiglaslikule alale pole palju.“

„Sellel pole mingit mõtet,“ lausub ka Venemaa Greenpeace'i esindaja Vladimir Tšuprov. „Ainus õigustus saab olla soov, taaskord, ühendada Vene rahvas välisvaenlase vastu, kes väidetavalt tahab ära võtta „meie“ Arktikat, vaatamata sellele, et mingit ohtu ei ole. See on polügoon, kus Venemaa saab pingutada oma muskleid, ja rohkem poliitika- kui majandusmaailma asi.“

Arktika maavarad meelitavad siiski ligi. Selle kohta on öeldud „teine Lähis-Ida“. Arktika nafta- ja maagaasivarud arvatakse moodustavat kogu maailma omadest vastavalt 17 ja 30 protsenti. Äärmuslikud kliimatingimused ja hiljuti Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid on aga paljud projektid seisma pannud. Venemaa pumpab Arktikas igal aastal maapinnast välja 6,6 miljonit tonni naftat ja lekkivate torude tõttu kaob kogu riigis Greenpeace'i andmetel 4,5 miljonit tonni aastas.

Veel on olemas Kirdeväil, mis avaneb, kui jää sulab, pakkudes alternatiivi Suessi kanalile. Selle kohta valitseb aga samuti ebakindlus tohutute kulude tõttu tuumajäälõhkujate kasutamisel selle lahtihoidmiseks. Venemaal on neli sellist laeva. Ühe sellise opereerimine maksab Tšuprovi sõnul 120 000 dollarit päevas. Tšuprovit paneb muretsema ka Arktika militariseerimise mõju keskkonnale.

Arktika, kus kehtib rahvusvaheline mereõigus, on ka muude vaidluste keskmes. Kanada korraldab oma Arktika territooriumidel regulaarselt sõjaväeõppusi. Suhted Ottawa ja Moskva vahel on aga pärast Ukraina kriisi algust märkimisväärselt jahenenud.