Guantanamo vangilaager — meie aja Gulag

Inimõiguste eest võitlev organisatsioon Amnesty International peab Ühendriikide Guantanamo Bay vangilaagrit suureks veaks, nimetades seda „meie aja Gulagiks”.

Tegu on teravaima kriitikaga, mida organisatsioon USA vanglapoliitika kohta eales teinud, teatab AP.

Amnesty International kutsub Washingtoni üles oma Kuubal asuvat vangilaagrit sulgema. Praegu peetakse seal kinni 540 inimest, keda kahtlustatakse seotuses Afganistanis võimul olnud Talibani režiimiga või al Qaida terrorivõrgustikuga. Enamikule vangidest pole süüdistust esitatud.

Oma iga-aastases raportis süüdistab Amnesty International paljude riikide valitsusi, et need on loobunud kaitsmast inimõigusi. Eelkõige osutatakse humanitaarkriisile Darfuris.

Kõige suuremaks pettumuseks peetakse aga Ameerika Ühendriike. Raport sedastab, et USA administratsiooni teadmisel kasutati Guantanamo Bay vangilaagris ülekuulamistehnikaid, mis rikuvad ÜRO piinamisvastast konventsiooni.

“Guantanamost on saanud meie aja Gulag,” kommenteerib organisatsiooni peasekretär Irene Khan.

USA Valge Maja pressiesindaja Scott McClellan teatas vastuseks, et Amnesty Internationali kriitika on „naeruväärne ega põhine faktidel”. Ühtlasi käib tema sõnul praegu uurimine, kas hiljuti avalikustatud info vangide võimalikust väärkohtlemisest vastab tõele.

„Me peame inimesi kinni, kui on toimunud seaduserikkumine. Me hoolitseme, et need enam ei korduks. Me teeme seda avalikult, et maailma näeks, kuidas me usume teatud väärtustesse ja järgmine neid,” teatas pressiesindaja ajakirjanikele.

Terminiga Gulag tähistatakse endises Nõukogude Liidus tegutsenud vangilaagreid, millest paljud asusid Siberis ja kus peeti kinni enamasti poliitvange. Gulagis hukkus nälja ja piinamiste tõttu lugematu arv vange, sealhulgas tuhandeid eestlasi.