"Suurem osa sõjalisest üksusest alistus meie võimudele," teatas Ševardnadze. Ülejäänutega jätkatakse riigipea teatel kõnelusi.

Gruusiasse tunginud tšetšeeni iseseisvuslaste relvaüksus allub välikomandör Ruslan Gelajevile. Gelajvit ennast võitlejate seas pole, kuid mõningail andmeil viibis ta kuu aega tagasi Gruusias Panki mäekurus, kus ta tšetšeeni põgenike seas värbamistööd tegi.

Ševardnadze rõhutas, et on andnud kategoorilise käsu lahendada vahejuhtum rahumeelsete.

Ta lisas, et riiki saabunud sissidest 20 kuni 25 vajasid kurnatuse tõttu kohest arstiabi. Üks haavatud tšetšeen suri pärast Gruusiasse saabumist.

Gruusia võimud ei võta tšetšeeni võitlejaid kriminaalvastutusele, kui nad relvad vabatahtlikult ära annavad, lubas Gruusia siseminister Kahha Targamadze esmaspäeval.

Venemaa on Gruusiat süüdistanud sisside teadlikus riikilubamises, Tbilisi aga eitab seda ning teatas omakorda, et Vene piirivalve võis tšetšeenid provokatiivsel eemärgil takistamatult üle piiri lubada.

Venemaa kavatseb nõuda Gruusialt terrorismi, pantvangide hukkamise ja orjakaubandusega seotud isikute väljaandmist, kui selgub, et selliseid leidub Gruusia võimudele alla andnud tšetšeeni võitlejate seas.

Vene presidendi abi Sergei Jastržembski kinnitas esmaspäeval, et kurjategijate väljaandmiseks on juriidiline alus täiesti olemas — nimelt 1993. aastal SRÜ riikide vahel sõlmitud õigusabikonventsioon.

Kremli esindaja tuletas meelde, et Tbilisi taotlusel saatis Vene pool hiljuti Gruusiasse mitu isikut, keda süüdistatakse president Eduard Ševardnadzele atentaadi korraldamises.

Gruusia parlamendi kaitse- ja julgeolekukomitee esimees Giorgi Baramidze ütles, et Tbilisi võib kaaluda tšetšeeni võitlejate Venemaale väljaandmist, kuid seda juhul, kui Vene pool esitab konkreetsed andmed nende poolt toimepandud kuritegude kohta.