Gröönimaa rannikuvetes vedeleb lõhkemata tuumapomm

Gröönimaa rannikul vedeleb tõenäoliselt merepõhjas lõhkemata vesinikupomm, mis võib oluliselt mõjutada kõnelusi USA raketitõrjesüsteemi tugipunkti rajamisest Thule õhuväebaasi, teatas pühapäeval Taani ajaleht.

USA poolt aastail 1951-52 rajatud Thule õhuväe- ja radaribaasi töötajate käsutuses olevate dokumentide kohaselt lebab meres üks 1968. aastal alla kukkunud strateegilise pommitaja B-52 neljast vesinikupommist, mida pole seni leitud, kirjutab päevaleht Jyllands-Posten.

21. jaanuaril 1968 toimunud õnnetus põhjustas tõsise kriisi Ühendriikide ja Gröönimaa välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika eest vastutava NATO liitlase Taani suhetes, kuna Taani oli tollal keelustanud tuumarelvade paiknemise oma territooriumil, sealhulgas Gröönimaal.

Kadunud pommist seerianumbriga 78252 pole Taani võime kunagi informeeritud, märgitakse parepoolse ajalehe artiklis.

Taani agentuuri Ritzau teatel on 1968. aastal B-52 rususid otsinud USA allveelaeval filmitud lõigus näha merepõhjas lebav pommisarnane ese.

USA välisministeeriumi dokumendis 31. augustist 1968 märgitakse, et kõik lennuki pardal asunud relvad on leitud, kuid ei täpsustata, kas ka merest välja toodud, teatas Ritzau.

USA lõpetas päästetööd lennuki rusude kallal 1968. aasta augustis ning kinnitas, et puhastusoperatsioon on edukalt lõpetatud, kirjutab Jyllands-Posten.

USA Kopenhaageni saatkonna esindaja Lawrence Butler ei soovinud teateid kommenteerida. Taani ametiisikute kommentaare ei õnnestunud samuti saada.

21.-24. augustil viibivad Taanis USA välisministeeriumi ametnikud, et pidada kõnelusi Thule baasi kasutamisest USA raketitõrjesüsteemi (NMD) ühe radaribaasina.

Autonoomse Gröönimaa poliitikud ei soovi aga strateegilises paigas asuva Thule kasutamist raketikilbiprogrammis. Taani võimud pole seni ühest seisukohta võtnud, kuid teatanud, et NMD-programmi ei tohiks ellu viia, kui see rikub raketitõrjesüsteeme piiravat ABM-lepet. Just seda väidavad aga Venemaa, Hiina ja mitmed teised riigid.