Vene Föderatsioon teeb esimese Arktika riigina katset alustada puurimist aladel, mida arvatakse olevat üks maailma suurimaid nafta- ja gaasimaardlaid, vahendab BNS.

Tegu on Greenpeace'i teise reidiga Priraszlomanaja platvormi juurde viimase kolme päeva jooksul.

Kuus alpinisti-keskkonnaaktivisti ronisid reedel platvormile ning suutsid seal vastu pidada 15 tundi, vaatamata sellele, et töölised pildusid neid metallitükkidega ning kastsid jääkülma veega.

„Greenpeace'i tegevus on suunatud Gazpromi ohtlike Arktikas puurimise plaanide, mitte tööliste vastu, kes on nagu meiegi naftatööstuse pantvangid. Greenpeace korraldab aktsioone kogu maailmas, et kaitsta Arktikat Gazpromi, Shelli ja kõigi korporatsioonide eest, kes kiirustavad ära kasutama kliimakriisi tagajärgi ning on valmis riskima planeedi heaoluga omaenda kasumi nimel,“ ütles Greenpeace.

Venemaa suurim energeetikakompanii kavatseb tuleval aastal alustada kuni seitsme miljoni tonni nafta tootmist riigi esimeselt Arktika naftaväljalt.

Kavad näevad ette nafta puurimist ja töötlemist ning alles seejärel tankeritesse pumpamist. Sellist operatsiooni ei ole kunagi varem nii karmis kliimas tehtud ning seda jälgivad pingsalt teised energiafirmad, kel endal samalaadsed plaanid.

Kriitikud hoiatavad, et sellised operatsioonid on ääretult riskantsed, kuna platvorm on enamuse aastast jääs kinni ning tööd tuleb teha temperatuuride juures, mis sageli langevad kuni 50 miinuskraadini.

Gazpromi eeskuju Arktikas kavatsevad peatselt järgida USA suurfirma ExxonMobil ning Venemaa riiklik naftafirma Rosneft. Nende liit pälvis eelmisel aastal heakskiidu Kremlilt, mis peab Arktikat Venemaa tulevase energiarikkuse allikaks.

Venemaa on üks kahest maailma suurimast naftatootjast ning maailma suurim maagaasi eksportija. Ent tema naftatootmine on olnud paigalseisus ning hakkab peatselt langema, kuna Siberis asuvad nõukogudeaegsed puuraugud hakkavad tasapisi tühjaks saama.