GRAAFIK | Arktika merejää moodustumise algus pole veel kunagi teadaolevalt nii palju hilinenud

 (48)

Esimest korda alates arvepidamise algusest ei ole merejää Siberist põhja pool asuval Laptevite merel oktoobri lõpus veel moodustuma hakanud.

Laptevite mere külmumise hilinemise on põhjustanud erakordselt pikalt kestnud kuum periood Põhja-Venemaal ja Atlandi ookeani vee sissetung, selgitavad kliimateadlased, kes hoiatavad võimalike tagajärgede eest kogu Arktikas, vahendab Guardian.

Ookeani temperatuurid piirkonnas on olnud pärast rekordilist kuumalainet ja eelmise talve merejää ebatavaliselt varast sulamist viimasel ajal enam kui viis kraadi üle keskmise.

Salvestunud soojuse hajumine atmosfääri võtab kaua aega isegi praegusel aastaajal, kui päike piilub üle silmapiiri vaid paar tundi päevas.

Laptevite mere merejää ulatuse graafik, mis tavaliselt näitab sel ajal aastaajast tingitud hüpet ülespoole, on tänavu tasapinnaline.

„Senine jää tekke puudumine sel sügisel on Siberi Arktika piirkonnas pretsedenditu,” ütles Colorado osariigiülikooli postdoktorant Zachary Labe, kelle sõnul on see kooskõlas inimtekkelise kliimamuutuse oodatava mõjuga.

Seotud lood:

„2020 on järjekordne aasta, mis on vastavuses kiiresti muutuvale Arktikale. Ilma kasvuhoonegaaside süstemaatilise vähendamiseta suureneb meie esimese jäävaba suve tõenäosus 21. sajandi keskpaigaks jätkuvalt,” lisas Labe.

Ühe varasema uuringu järgi muutsid tööstus- ja põllumajandusemissioonid tänavuse Siberi kuumalaine vähemalt 600 korda tõenäolisemaks.

Soojem õhutemperatuur ei ole ainus jää moodustumist aeglustav tegur. Kliimamuutus surub lisaks soojemaid Atlandi hoovusi Arktikasse ja lõhub tavalise kihtide jaotuse soojema süvakihi ja külmema pinnakihi vahel. See muudab keeruliseks ka jää moodustumise.

Langev trend tõenäoliselt jätkub, kuni Arktikas saabub esimene jäävaba suvi, ütles USA Riikliku Lume- ja Jääandmete Keskuse vanemteadur Walt Meier. Mudelite järgi leiab see aset 2030. ja 2050. aasta vahel.

Teadlased kardavad, et jää moodustumise hilinemine tugevdab tegureid, mis kiirendavad üleüldist merejää kadu. On juba hästi teada, et jää väiksem pindala tähendab vähem päikese kuumust tagasi kosmosesse peegeldavat valget pinda. Aga see ei ole ainus põhjus, miks Arktika soojeneb enam kui kaks korda ülemaailmsest keskmisest kiiremini.

Laptevite merd tuntakse jää sünnikohana. See tekib seal mööda rannikut talve algul ja triivib siis läände, kandes kogu Arktikasse toitaineid, enne kui sulab kevadel Frami väinas Gröönimaa ja Tervmägede vahel. See võib tähendada vähem toitaineid Arktika planktonile, mille tõttu väheneb süsihappagaasi sidumine atmosfäärist.

Rohkem lahtist merd tähendab ka rohkem turbulentse Arktika ookeani pinnakihis, mis toob sügavusest üles rohkem sooja vett.

Alfred Wegeneri Instituudi merejääfüüsika spetsialist dr Stefan Hendricks ütles, et merejäätrendid on sünged, aga mitte üllatavad. „See on rohkem pettumust valmistav kui šokeeriv. Selline on olnud ennustus pikka aega, aga otsuste tegijate poolt on olnud vähe sisulisi vastuseid,” ütles Hendricks.