Euroopa Komisjon püüab aga viimase hetkeni takistada samme, mis toovad kaasa tema võimu kahanemise ja nõuab mitmeid olulisi muudatusi. Suurbritannia seevastu pelgab EL-i liiga tihedat integratsiooni ja on tõotanud vajaudse korral hiljem blokeerida talle vastukäivad sätted.

“Ma loodan, et me saavutame tulemuse, millele saame kõik reedel alla kirjutada ja mille saab siis esitada Thessaloniki tippkohtumisele,” ütles Giscard 105-liikmelisele tulevikukonvendile. Thessaloniki kohtumine toimub 19.- 21. juunil.

Konvendis Briti valitsust esindav Peter Hain ütles, et umbes 90 protsendis põhiseaduse sätetest on kokkulepe saavutatud.

“Oleme loonud valitsustevahelisele konverentsile (IGC) väga hea läbirääkimispõhja,” ütles Hain. EL-i praeguste ja tulevaste liikmesriikide ministritest koosnev IGC paneb põhiseaduse lõplikult paika.

IGC alustab tulevikukonvendi koostatud projekti kallal tööd oktoobris ja peaks sellega lõpule jõudma maiks. Põhiseaduse jõustumiseks peavad selle ratifitseerima kõik 25 liikmesriiki.

EL-i eesistujamaa Kreeka peaminister Costas Simitis manitses liikmesriike kogu põhiseaduse teksti otsast peale arutusele võtmast. “Loomulikult võib iga IGC-l riik esitada oma arvamusi, aga mingil juhul ei tohiks me probleeme otsast peale üle arutada,” ütles ta.

Hain aga andis märku, et Suurbritannia kavatseb IGC-l vajaduse korral võitlust jätkata, et uues põhiseaduses ei kaoks liikmesriikide vetoõigus maksu- ja välispoliitika asjus.