Gerhard Schröder: ettekujutus venelaste isust Baltikumi järele on absurdne

 (102)
Gerhard Schröder: ettekujutus venelaste isust Baltikumi järele on absurdne
Gerhard SchröderFoto: STAFF, Reuters/Scanpix

Saksamaa endine liidukantsler Gerhard Schröder ülistab intervjuus nädalalehele Die Zeit taas Venemaa presidenti ja isiklikku sõpra Vladimir Putinit ning peab väidet, et Venemaa soovib Balti riike hõivata, absurdseks.

Vene naftakontserni Rosneft värske nõukogu esimehe Schröderi ja Putini vahel valitseb juba aastaid lähedane meestevaheline sõprus. Nüüd esines endine liidukantsler taas Putini kaitsekõnega.

Schröder kritiseerib intervjuus lääne Venemaa-vastaseid sanktsioone ja asub Putini seljataha. „Võrreldes USA presidendiga võime me õnnelikud olla, et meil on Putin,” ütleb Schröder.

Küsimusele, mis siis eristab Putinit sellistest populistidest nagu Donald Trump või Ungari peaminister Viktor Orbán, vastas Schröder: „Suurem määr ratsionaalsust.”

Seotud lood:

Schröderi sõnul ei mõista Venemaa, mida Euroopa Liit endast kujutab. Moskva räägib või rääkis eelkõige Saksamaaga. Venelastel on tunne, et on Saksamaade ühinemisele palju kaasa aidanud, märgib Schröder.

„Venemaal küsitakse, miks oleme meie sanktsioonide eestvedajad. Nad ootasid rohkem tänulikkust,” ütleb Schröder.

„Ma olen selle sanktsioonide poliitika vastu. Sest kui on edusamme, nagu raskerelvade tagasitõmbamine Donbassist, ei räägita mitte leevendamisest, vaid pikendamisest või hoopis karmistamisest. Kes Kiievile survet avaldab? Kiiev teeb samuti liiga vähe,” lausub Schröder.

Kui Die Zeit mainib, et kui Vene jõud koos oma abilistega peavad sõda Kiievi vastu, peab riik ennast ju kaitsma, vastab Schröder: „Kiiev peab sõda Donbassi vastu ja lõikab sealsed inimesed ära energiatarnetest. Sanktsioonide poliitikal pole seni mingit edu olnud ei ühe ega teise poole jaoks.”

Schröderi sõnul oli suur viga, kui Euroopa Liit pakkus Ukrainale assotsiatsioonilepingut liitumisperspektiiviga. Euroopa Liit oleks Schröderi arvates pidanud sellest Venemaaga rääkima.

Die Zeit leiab, et see oleks andnud Moskvale kogu protsessi üle vetoõiguse.

„Isegi ei proovitud Venemaaga sellest rääkida,” vastab Schröder.

„Te kritiseerite paari NATO pataljoni paigutamist itta, mis peaks Putini isu enamale pidurdama,” märgib Die Zeit.

„Tal ei ole ju mingit isu,” ütleb Schröder.

Krimmi kohta ütleb Schröder, et kui Hruštšov ei oleks uskunud, et Nõukogude Liit kestab sama kaua kui katoliku kirik, ei oleks ta 1954. aastal Krimmi Ukrainale kinkinud.

„Te ei soovi Saksa pataljone NATO idaossa. Mis on õigupoolest valet selles, et anda kõige haavatavamatele liikmetele kindlustuspoliis? See oli külma sõja ajal ju ka liitvabariigil,” küsib Die Zeit.

„Ma pean seda valeks meie ajaloo suhtes eriti Venemaaga. Berliin oleks võinud selgeks teha: teie võite seda teha, aga jätke meid sellest välja,” vastab Schröder.

Schröder kuulutab, et ei usu Venemaa agressioonipoliitika muinasjuttu.

„See ettekujutus on absurdne, et venelastel on isu Baltikumi või isegi Poola järele,” lausub Schröder.