Esmaspäeval Gaddafi tugipunkti Surti poole tunginud mässulised sunniti kolmapäeval enam kui 150 kilomeetrit Brega poole tagasi. Kolmapäeval tunglesid Bregas segadusse sattunult sadade mässuliste autod ja veoautod, mis põgenesid Gaddafi vägede raketirünnakute eest. Reutersi korrespondent kuulis taganemise ajal Ras Lanufi lähedalt lennukite müra ja kärgatusi, vahendas BNS.

"Võitlus käib praegu Bregas ja Ajdabiyahist saab uus tugipunkt. Meil oleks hädasti vaja vahendeid, millega hävitada raskerelvi nagu tankid ja suurtükivägi, mida nad kasutavad meie vastu," ütles mässuliste vägede eestkõneleja Ahmad Bani.

Ühe mässaja sõnul asusid Prantsuse hävitajad Gaddafi vägesid pommitama.

Prantsusmaa oli esimene rahvusvahelise koalitsiooni liige, mis kuulutas, et alustas 19. märtsil õhurünnakuid, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadist lennukeelutsooni kehtestamiseks ja tsiviilelanike kaitsmiseks Gaddafi vägede eest.

Ras Lanuf on viimase kuu jooksul käest kätte käinud ning mässajatel on Lääne õhurünnakuteta raske oma positsioone hoida.

Innukate, kuid kehva väljaõppega mässajate taganemine näitab nende edusammude habrast iseloomu ja võib ennustada pikemat konflikti.

"Me vajame õhulööke. Kui tuleks veel üks pommitamine, võiksime Misratasse jõuda..." ütles üks võitleja Muftah Mohammed.

Teise mässulise sõnul jäävad nad alla Gaddafi vägede relvastuse tulejõule ja ulatusele.

"Gaddafi vägedel on Grad-tüüpi raketid, mille lennukaugus on 40 kilomeetrit... kui meil oleksid Grad-raketid, võiksime Liibüa ühe päevaga vabastada," ütles Ezzedine Saleh.

"Ma olen näinud liiga palju võimude poolt tagakiusatud ja ärakasutatud inimesi. Meie eesmärgiks on võimuvahetus ja demokraatia. Me ei taha, et riigis valitseks ja võimutseks vaid üks perekond. Me vihkame Gaddafi režiimi," ütles endine riigiametnik ja nüüdne sissivõitleja Ashraf Mohammed.

Liibüa välisministeerium teatas kolmapäeval, et Prantsusmaa ettepanek toetada lääneriikide relvadega Muammar Gaddafi vastaseid mässajaid on vastuolus ÜRO resolutsioonidega ja võrdub "terroristide" abistamisega.

Suurbritannia ei välista Liibüa mässajate relvadega varustamist, kuid ei ole selles osas mingit otsust langetanud, ütles peaminister David Cameron kolmapäeval.

"Relvaembargo kehtib kogu Liibüa territooriumile, kuid samas lubab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1973 tsiviilelanike ja tsiviilasustuse kaitsmiseks kõiki vahendeid kasutada," ütles Cameron parlamendis.

"Meie arusaama kohaselt ei välista see tingimata seda, et teatud tingimustel abistatakse neid, kes üritavad tsiviilelanikke kaitsta... nii et me ei välista seda, kuid me pole veel otsustanud seda teha," ütles Cameron.

Prantsuse välisminister Alain Juppé ütles teisipäeval, et Pariis on valmis ülestõusnute relvastamist arutama, ning USA president Barack Obama pole seda samuti välistanud. Vene välisminister Sergei Lavrov ütles kolmapäeval, et Moskva hinnangul pole välisriikidel õigust ÜRO Julgeolekunõukogus heaks kiidetud resolutsiooni alusel Liibüa mässulisi relvadega varustada.

Liibüa välisminister Moussa Koussa lendas kolmapäeva õhtul Tuneesiast Suurbritanniasse. Agentuuri TAP andmetel startis välisministri lennuk Tuneesia Djerba lennuväljalt, visiidi eesmärkide osas pole esialgu selgust.