FT: Euroopa Nõukogu tahab sanktsioonid Venemaale kaotada, sest kardab viimase lahkumist

 (78)
FT: Euroopa Nõukogu tahab sanktsioonid Venemaale kaotada, sest kardab viimase lahkumist
Thorbjørn JaglandFoto: Aleksei Kudenko, Sputnik

Euroopa Nõukogu kaalub agressiooni eest Ukrainas Venemaale kehtestatud sanktsioonide kaotamist, sest kardab, et Venemaa võib muidu organisatsioonist välja astuda, mida peetakse löögiks inimõiguste kaitsmisele, kirjutab ajaleht Financial Times.

Moskva nõuab oma hääleõiguse taastamist Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel assambleel (PACE). Hääleõigusest jäi Venemaa ilma Krimmi annekteerimise eest.

Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland sõidab nüüd ringi mööda Euroopa pealinnu ja hoiatab tõsise ohu eest, et Moskva võib 47-liikmelisest organisatsioonist lahkuda, kui tema nõudmistele vastu ei tulda. See jätaks 140 miljonit venemaalast ilma ligipääsust Strasbourg’is asuvale kohtule, kus arutatavatest juhtumitest kolmandik on pärit Venemaalt.

„See oleks tõesti väga, väga halb, kui Venemaa peaks lahkuma ... sest konventsioon ja kohus on olnud Venemaa kodanike jaoks nii tähtsad,” ütles Jagland Financial Timesile. „See on negatiivne areng Euroopa jaoks, sest meil saab olema Euroopa ilma Venemaata. See oleks Euroopa jaoks suur samm tagasi.”

Seotud lood:

Ukraina ja tema toetajad on aga hoiatanud, et Venemaa hääleõiguse taastamine ilma temapoolsete järeleandmisteta Krimmi või Ida-Ukraina konflikti asjus, oleks Moskva väljapressimisele alistumine.

See võiks tekitada sanktsioonide leevendamise ahelreaktsiooni näiteks ka Euroopa Liidus. „See oleks esimene auk müüris,” kommenteeris üks Ukraina ametnik.

Euroopa Nõukogu koos Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtuga on Euroopa demokraatliku korra kesksed tugisambad. Venemaa kaasamist organisatsiooni 1996. aastal peeti külma sõja järgse perioodi üheks suuremaks saavutuseks.

Suvel peatas Venemaa oma iga-aastased 33 miljoni euro suurused maksed Euroopa Nõukogu 450 miljoni euro suurusesse eelarvesse. Venemaa teatas, et tunnusta uut Euroopa inimõiguste volinikku, kes valitakse jaanuaris, kuni tal ei ole hääleõigust.

Venemaa föderatsiooninõukogu spiiker Valentina Matvijenko hoiatas hiljuti, et Moskva võib lõpetada Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmise, kui ei saa kohtu ametnike ja kohtunike üle hääletada.

Jagland eitas kuuldusi, et Moskva ametnikud on eraviisilistel kohtumistel temaga ähvardanud väljaastumisega. Jagland hoiatas siiski, et Venemaa keeldumine maksetest eelarvesse või kohtuotsuste täitmisest võib viia Venemaa lahkumiseni ise või teiste riikide algatusel.

„Keegi ei taha anda signaali, et me aktsepteerime Krimmi annekteerimist. Asi ei ole selle põhimõttelise seisukoha õõnestamises. Aga ... me peame silmas pidama, mis on meie mandaat. Meie mandaat on inimõiguste kaitsmine Venemaal ja Krimmis või kus iganes inimesed kontinendil elavad,” lausus Jagland.