FT: Euroopa Liit tahab pagulaste koorma põhjapoolsetele riikidele üle kanda
„Esimese riigi“ nõue on praegu Euroopa Liidu pagulassüsteemi koos hoidev polt, kuid see on muutunud Euroopa Liidu juhtide jaoks poliitiliselt problemaatiliseks, sest Saksamaa ja teised riigid kritiseerivad piiririike nagu Kreeka ja Itaalia Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast Euroopasse saabunud 1,1 miljoni inimese registreerimata ja neile peavarju andmata jätmise eest, kirjutab Financial Times.
See poliitika varises eelmisel aastal põhimõtteliselt kokku, kui Saksamaa loobus oma õigusest saata sajad tuhanded varjupaigataotlejad tagasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse.
Euroopa Komisjon on Financial Timesi teatel teinud järelduse, et reegel, mis on osa Dublini regulatsioonidest, on vananenud ja ebaõiglane, ning see kaotatakse. Asjaga kursis olevad ametnikud ütlesid ajalehele, et vastav ettepanek tehakse märtsis.
Selline samm kohustaks mõningaid Euroopa Liidu liikmesriike, näiteks Suurbritanniat, võtma vastu palju rohkem pagulasi, sest nende naabermaadesse tagasi saatmine muutuks raskemaks. See suurendaks ka survet liikmesriikidele kvoodisüsteemi ning ühiste asüüliõiguste- ja protseduuride kasutuselevõtuks.
Euroopa ülemkogu president Donald Tusk hoiatas teisipäeval, et Euroopa Liidul ei ole rohkem kui kaks kuud asjade kontrolli alla võtmiseks või ta seisab silmitsi ränkade tagajärgedega.
Reeglite muutmine selle kohta, kes vastutab pagulaste eest, kui nad saabuvad, oleks võit Itaalia peaministri Matteo Renzi jaoks, kes on korduvalt väitnud, et seadus on ebaõiglane ja teised liikmesriigid peaksid tegema rohkem, et Itaaliat pagulaskriisis aidata.
„Esimese sisenemisriigi“ põhimõtte muutmine on tõenäoliselt tehniliselt ja poliitiliselt keeruline, kirjutab Financial Times.
