FOTOÜLEVAADE: traagilised kaadrid Norrast: uskusin, et elan maailma kõige turvalisemas riigis!

22. juuli pärastlõuna jääb Norra ajalukku kui üks traagilisemaid hetki pärast Teist maailmasõda: pommiplahvatus purustas Oslos valitsuse residentsi fassaadi ning peaministri kabineti. Peagi antakse teada ohvrite arv: seitse hukkunut ning ohvreid oleks võinud olla rohkem, kui maja poleks olnud reede pärastlõunale kohaselt pooltühi. Kuid sellega Norra tragöödia ei lõppenud.

Vaid poolteist tundi hiljem sõitis politseinikuks maskeerunud pikk blond mees Utøya noortelaagri mandril asuvasse valvepunkti. Oslost tunni aja tee kaugusel fjordidest piiratud Tyrifjordeni järvel asuv maaililine väike saar on kuulnud 1950ndatest töölisparteile ning seda kasutatakse noortelaagrite korraldamiseks. 

Korrakaitjaks peetud mees viidi seejärel paadiga Norra Töölispartei noortelaagrisse: laagrisse, kuhu oodati samal päeval külalisena esinema ka Norra peaminister Jens Stoltenbergi. 

“Ta oli tõeliselt suurt kasvu pikk, tugev ja militaarse välimusega,” kirjeldas laagris olnud Ali Esbati öises intervjuus BBCle, milline tulistaja välja nägi. Pikalt saarele saabujat aga vaadata ei õnnestunud, sest esimese hooga meest politseinikuks pidanud Esbati põgenes nagu paljud teised vette. Töölispartei noorteorganistasiooni rõõmus suvine kogunemine muutus õuduste saareks: mees avas noorte pihta tule.

Lisaks norralastele on šokis ka riigis elavad ja töötavad eestlased — nad uskusid, et elavad maailma kõige turvalisemas riigis. Norra politsei on kaks rünnakut omavahel seostanud ning ei välistata ka võimalust, et nii tulistamine kui pommiplahvatus pandi toime samade isikute poolt. Vastutuse rünnaku eest on võtnud terrorirühmitus Ansar al-Jihad al-Alami, kuid veel ööl vastu laupäeva ei välista Norra politsei BCC-le antud intervjuus, et kogu rünnaku taga võis olla ka üksainus inimene. Siiski, politsei kinnitab, et töö erinevate kahtlusaluste kinnivõtmisel jätkub.

Laupäev on riigis ametlik leinapäev. Jätkuvad kadunute otsingud ning hukkunute nimekiri pikeneb järjest. Oslos tuuakse katedraali juurde lilled ning ohvreid mälestavad ka kroonprints Haakon, kroonprintsess Mette-Marit ning pisike printsess Alexandra.