Norilski linnavõimud on juba eriolukorra välja kuulutanud pärast vähemalt 20 000 tonni diislikütuse väljavoolamist soojuselektrijaamast 29. mail, vahendab Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus.

Eilsel kohtumisel Putiniga kutsus kütuseleket föderaalseks eriolukorraks kuulutama eriolukordade miniter Jevgeni Zinitšev. See annab võimaluse kasutada olukorraga tegelemiseks föderaalressursse.

„Ma nõustun teie ettepanekuga eriolukord välja kuulutada,” vastas Putin Zinitševile.

Putin andis eriolukordade ministeeriumile käsu korraldada kiiresti tööd edasiste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks.

Televisioonis üle kantud videokonverentsi käigus tegi Putin peapesu soojuselektrijaama operaatorettevõtte NTEK juhile, kes ametnike sõnul juhtumist ei teatanud.

„Miks said valitsusasutused sellest teada alles kaks päeva pärast juhtunut? Kas me hakkame eriolukordadest teada saama sotsiaalmeediast? Kas teil on midagi viga?” küsis Putin NTEK-i juhilt Sergei Lipinilt.

Venemaa kaevanduskonglomeraat Norilsk Nikel, mis on NTEK-i omanik, teatas, et õnnetusest teatati õigeaegselt ja nõutud viisil.

Norilsk Nikel väitis, et lekke põhjustas see, et kütusemahutit toetanud sambad uppusid igikeltsa sulamise tõttu.

Venemaa uurimiskomitee teatas, et alustati kolme kriminaaljuurdlust ja vahistati soojuselektrijaama töötaja.

Maailma Looduse Fond (WWF) on avaldanud satelliidifotod punaseks värvunud Daldõkani ja Ambarnaja jõgedest Norilski lähedal.

Alguses hoiatas WWF, et reostatud vesi võib jõuda Norilskist põhjas asuvasse Pjassino järve, aga üleeile teatas WWF, et naftatõkked jõel näivad aitavat.

WWF-i Venemaa esinduse esindaja Aleksei Knižnikovi sõnul ei tähenda see, et järve ei jõua mürgiseid aineid.

„Kahjuks on diislikütuse kõige mürgisemad elemendid aromaatsed ühendid nagu bensool, tolueen, etüülbenseen, ksüleen, mis segunevad veega ja naftatõketega on neid võimatu kokku koguda,” ütles Knižnikov.

Venemaa kalandusametkond Rosrõbolovstvo nimetas kütuseleket ökoloogiliseks katastroofiks.

„Võib juba praegu öelda, et ökoloogilise tasakaalu taastamiseks Norili-Pjassino vesikonnas kulub aastakümneid,” ütles ametkonna esindaja Dmitri Klokov.