FOTOD: Üle tuhande palestiinlase kogunes näljastreiki pidavate poliitvangide toetuseks rongkäigule

 (69)
Homme on välja kuulutatud raevupäev

Palestiina linnas Ramallah’s ja teistes linnades toimusid täna toetusmarsid Palestiina poliitvangide toetuseks, kes peavad Iisraeli vanglates näljastreiki.

Täna hommikul kogunes sadu inimesi Palestiina Omavalitsuse pealinnana toimiva Ramallah’ keskväljakule toetusmarsile. Demonstratsiooni eesmärk oli näidata toetust Palestiina poliitvangidele, kes alates 17. aprillist peavad näljastreiki, et survestada Iisraeli valitsust vangide elutingimusi parandama.

Erinevatel andmetel võtab streigist osa 1100 kuni 1600 inimest, kes nõuavad muuhulgas administratiivarrestide (salastatud info põhjal arreteerimine teadmata ajaks) peatamist, paremat arstiabi ja perekondade külastusõigust. Streigiga kavatsetakse jätkata, kuni nõudmistele on vastatud. Toetusmarsil võis tajuda ühtekuuluvustunnet ja paistis, nagu inimesed usuksid meeleavalduse tulemuslikkusesse.

Uudistekanali Al Jazeera andmetel on Iisraeli võimud 1948. aastast alates arreteerinud ligi miljon palestiinlast Jordani Läänekaldalt, Gazast ja Ida-Jeruusalemmast. Märtsi seisuga kannab neist karistust 6300.

Näljastreigi alguses kõikjale Jordani Läänekaldale ning Gazasse püstitatud solidaarsustelkidesse kogunetakse igapäevaselt vangide eest palvetama ning kõnekoosolekutele. Täna jõudis sündmus haripunkti üldstreigiga. Solidaarsuse näitamiseks on kinni kauplused, koolid, mittetulundusühingud ja riigiasutused. Üle Läänekalda toimub demonstratsioone. Ramallah’s, kus paikneb suurem osa Palestiina valitsusasutusi, möödus demonstratsioon rahulikult. Kanti silte ja plakateid, vangide fotosid ja rahvuslippe, skandeeriti toetusavaldusi.

Seotud lood:

Marsil osalenud teismeline Mariam oli väljas fotoga oma vennast, kes aasta eest 21-aasta vanuselt teadmata ajaks arreteeriti. Suur osa noortest vangistatutest on arreteeritud demonstratsioonide korraldamise või nendel osalemise eest, samuti on kinnipidamise põhjuseks olnud kivide loopimine või rehvide põletamine kontrollpunktide ning Iisraeli asunduste läheduses.

Solidaarsuse näitamiseks on kinni kauplused, koolid, mittetulundusühingud ja riigiasutused.

Pärast ülddemonstratsiooni lõppu eraldus grupist sadakond noormeest vanuses 12 kuni 30, nende seas ka kolm naist, neist üks oma umbes 5-aastase pojaga. Agressiivselt meelestatud seltskond võttis suuna Jalazone’i põgenikelaagri poole, kus kavatseti rongkäigus osalenud kohaliku fotograafi sõnul rünnata Iisraeli kontrollpunkti. Kohalikud võimud peatasid aga noorte tee politseinike ja kilpidega, misjärel suundus seltskond järgmise kontrollpunkti poole.

Poistel olid kaasas rakulkad. Pärastlõunalgi oli tänavatel näha agressiivselt meelestatud noormehi, kes olid teel kontrollpunktidesse, kus ilmselt loobiti kive ja põletati rehve, kuivõrd liikumas oli näha ka ohtralt kiirabi- ja politseisõidukeid. Homme on välja kuulutatud „raevupäev“, mil valitsev partei Fatah kutsub inimesi üles Iisraeli võimudele otseselt vastu astuma. Kohalike sõnul pole sellises ulatuses vastuhakku olnud ligi viis aastat.

Palestiina ja Iisraeli vahelised suhted olid teravad juba enne 1947. aastat, kui ÜRO vaidlusaluse territooriumi kaheks riigiks kuulutas. Otsusele järgnes konflikt, mille käigus Iisrael annekteeris pea 500 araablaste küla ning Läänekallas läks Jordaania valitsuse alla.

Kakskümmend aastat hiljem toimus nn kuue päeva sõda, mille tõttu võim läks üle Iisraelile. Samal aastal alustati Iisraeli asunduste ehitamist Palestiina aladele. Aastal 1987 toimus esimene palestiinlaste ülestõus „intifada“, mille tulemusel alustatatud rahuläbirääkimisi päädisid 1993. aastal Oslo rahuleppega.

Riikidevahelised vägivaldsed konfliktid aga jätkusid järgmise ülestõusuni aastal 2000. Olulisi edasiminekuid see kaasa ei toonud ning lahendust kahe riigi vahelisele konfliktile pole leitud tänaseni.