FOTOD: Soome presidendivalimiste teise vooru pääsesid Niinistö ja Haavisto
Valimiste esimeses voorus sai Niinistö 36,8 protsenti häältest ja Haavisto 18,4 protsenti.
"On tulemas kindlasti väga põnev teine voor ning põhiliseks vaidluseks tulevad kaks asja - riigi julgeolek ja euro. Kuid kindlasti peame saama selgeks ka selle, et kumb meist paremini rahvast kuuleb ja suudab kommunikeerida rahva muresid," sõnas roheline Pekka Haavisto.
Sauli Niinistö ütles aga, et põnevaim ja kriitilisem osa on veel ees.
Presidendivalimiste teine voor toimub 5. veebruari.
Kes on Niinistö? Kes on Haavisto?
Konervatiiv Sauli Niinistö kogu elusaatus oleks nagu üks suur valimiskampaania riigi esimese mehe kohale. Alustades traagilisest sündmusest 1995. aastal, kui Niinistö kaotas autoõnnetuses oma abikaasa ning pidi üksinda kasvatama üles oma poja, jätkates „üle noatera“ pääsemisega Aasia tsunamist 2004. aasta jõulude paiku ning lõpetades kihlumisega Miss Soomega. Nende sündmuste vahele jäävad veel rahandusministrina vastu võetud euro ning kõrge AAA-finantsreitingu saamine Soomele.
Tema konkurent, roheliste esindaja Pekka Haavisto ei jää ei eraeluliselt ega ka tööalaselt endast 10 aastat vanemast Niinistöst maha. Euroopa esimene rohelisest minister on avalikult tunnistanud oma homoseksuaalsust ning elab registreeritud partnerluses koos Ecuadorist pärit Antonio Floresiga. Mees on töötanud ajakirjaniku ja kirjastajana, parlamendiliikme ning ministrina. Palju enam tuntakse teda aga ÜRO keskkonnaanalüüsijana, kes töötas Balkanil, Afganistanis, Palestiinas, Iraagis, Libeerias ja Sudaanis ning mõõtis kohalike kriisikollete sõjajärgseid keskkonnakahjusid. Lisaks on ta pidanud läbirääkimisi Somaalia piraatidega ning andnud Bristoli ülikoolis loenguid.
Haavisto puhul on huvitav fakt see, et inimestele on palju enam hambus see, et ta roheline, mitte see, et ta on gei. Valijatele teeb keeruliseks situatsiooni aga see, et Haavisto rohelisus tuhmub iga päevaga ning jääb aina heledamaks. Kampaania osana on ta käinud valijatega kohtumas tapamajades ning naaritsafarmides. Teme jutt on liikunud ka sellesse valda, et tegelikkuses ei ole ka tuumajaamad kõige halvemad asjad planeedil. Tõsirohelised keeraksid praegu haudades külgi.
