Meikari sõnul on tänane päev möödunud suhteliselt rahulikult, kuid linnaelanikud kardavad järgmist rünnakut.

"Linnas on absurdne õhustik. Ühelt poolt kõik toimib – inimesed käivad tööl, vett-gaasi-elektrit enamikes piirkondades jagub ja poed on avatud. Minu hotellis on kahel viimasel õhtul peetud maha suurejoonelised pulmad.

Idapoolse mikrorajooni elanikud aga elavad pidevas hirmus. Eile öösel tulipunkti poole sõites jalutas meile vastu kolonn inimesi, ühes käes tekk ja teises toidukott. Parem paaritunnine jalutuskäik ja öö lageda taeva all kesklinnas, kui mürsutabamusest oma kodus magades hukka saada.

Mariupolist Novoazovskisse viiva tee kontrollpunkti juures oli tabamuse saanud mõned sõidukid, bensiinijaam, piirkondlik autobussijaam ja mõned hooned. Hommikul sinna tagasi sõites olid tulekolded kustutatud ning käisid koristustööd. Purustatud seinte ette löödi katteid, töökojas vahetati bussi aknaid.

“Tahan näidata oma tütrele, millise kingituse saatis Ukraina lastele Putin,” põhjendas mulle Ivan, miks ta esimeses klassis käiva plikatirtsu tabamuse saanud bussijaama juurde kaasa võttis. Paremas käes hoidis ta maast üles korjatud mürsukildude tükikesi.

Sõjapiirkondade tsiviilelanikud ei pea aga kartma vaid venelaste kaugpommitamist. Eile Mariupoli ja Novoazovski vahel asuvat Syrokynot külastades väitsid elanikud, et nad said kaugtule tabamusi nii idast kui ka läänest. Teadmine, kelle mürsk ikkagi tappis linnakese kaks elanikku, lähedastelt kaotusvalu ära ei võta.

“Oh jumal, oh jumal, me ei taha sõda” nuttis Syrokyne aedrajooni tänavasillutisel istuv hilistes kaheksakümnendates vanamemm. Kolm päeva tagasi hukkus tema rattaga koju sõitev poeg, kui miin keset tänavat prantsatas. Plahvatus lõi kahte lehte laiali mõlema pool teed asuvad aiad, killud täkkisid mitu hoonet ja katsid viljapuuaiad purunenud aknaklaaside puruga.

Relvarahu suutis kesta siin napp ööpäev ning elanikel puudub igasugune lootus, et sellest DNR/Venemaa kavatseb kinni pidada. Sellest hoolimata on Mariupolises tunda vaid teravat pinget, aga mitte paanikat. Elamisest järgmise pommitamise hirmus on saamas uus normaalsus".