Täielikke päikesevarjutusi toimub umbes kaks korda aastas, kui Kuu möödub päikese ja Maa vahelt. Kolmapäevane varjutus oli aga kõige pikem 21. sajandil, kestes enam kui 6 minutit, vahendab CNN.

Üheks paremaks päikesevarjutuse jälgimise kohaks pakuti Hiina linna Shanghaid, kuhu saabus inimesi üle kogu maailma. Kahjuks ei ole ilmastikuolud seal just kõige soodsamad.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi astronoomi Richard Binzeli sõnul oli päikesevarjutus kõigepealt vaadeldav päikesetõusul Indias ja umbes nelja tunni pärast Havaist ida pool. Osalist varjutust oli võimalik vaadelda Põhja-Siberist kuni Põhja-Austraaliani.

Indias peetakse päikesevarjutust pahaendeliseks. Rasedatel naistel on keelatud välja minna, sest kardetakse, et lapsed sünnivad märkidega. Mõnedes templites päikesevarjutuse ajal ei palvetata.

Hiina traditsioonis räägitakse taevasest koerast, kes päikese ära sööb. Inimesed teevad aga kära ja peletavad koera eemale, päästes nii päikese.

Järgmine päikesevarjutus toimub 11. juulil 2010 Vaikse ookeani lõunaosas. Lihavõttesaar on siis üks väheseid maismaa osasid, kus seda jälgida saab.