Konservatiivist peaministril Andrius Kubiliusel, kes tuli võimule pärast 2008. aasta parlamendivalimisi, kui riik just majanduskriisi langes, on põhjust karta tagasilööki, vahendas BNS uudisteagentuuri AFP.

"Arvestades ebasoodsat olukorda riigi tasandil, oleks kuni 20 protsenti kohalike volikogude kohtade kaotus tulemus, mida me ei peaks läbikukkumiseks," ütles konservatiivne seimiliige Jurgis Razma AFP-le.

Vaata, kuidas käis valimas Leedu president Dalia Grybauskaitė:

2008. aastal võimu kaotanud sotsiaaldemokraadid loodavad valitsuse kitsikusest kasu lõigata.

Sotsiaaldemokraatide esimees Algirdas Butkevičius on võidus kindel, kuid Vilniuse rahvusvaheliste suhete ja poliitikateaduse instituudi analüütik Alvidas Lukošaitis hoiatab, et pilt ei ole nii mustvalge: "Kui rääkida Leedust tervikuna, siis minu arvates ei ole konservatiividel rõõmustamiseks põhjust. Aga tegelikult võib oluliselt kahaneda mõlema raskekaallase — konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide — tähtsus."

Hulk hääli võib analüütikute hinnangul minna teistele vasakpoolsetele ja populistlikele parteidele. Esimest korda saavad üles astuda ka sõltumatud kandidaadid.

"Sõltumatute põhisõnum on, et kõik Leedu hädad korruptsioonist alates ja kõrgete küttehindadega lõpetades tulenevad parteidest. Mõned valijad võivad seda kuulda võtta," ütles Lukošaitis.

Vaata, kuidas Leedu rahvas hääletab:

Ülemaailmne majanduskriis tabas 3,2 miljoni elanikuga Leedut rängalt. Majandus kahanes 2009. aastal 14,8 protsenti, kuid 2010. aastal saavutati väike — 1,3-protsendine kasv. Selleks aastaks prognoositakse 3,3-protsendist kasvu, aga rahvas on sellest hoolimata pessimistlik.

Karmi talve tõttu on küttekulud tõusnud arvestatavaks valimisteemaks lagunevate teede, korruptsiooni, pensioni- ja palgakärbete ja tööpuuduse kõrval. Viimased ei ole aga kohalike omavalitsuste pädevuses.