Samuti teatati, et enne "Guami tulega ümbritsemise" otsuse tegemist jälgib ta veel veidi "jänkide mõtlematut ja rumalat käitumist", vahendas BBC.

Riiklik uudisteagentuur KCNA sõnul tutvus Kim "plaaniga kaua aega" ja arutas seda kõrgete sõjaväe ohvitseridega.

Põhja-Korea võimaldas plaane riiklikus meedias teisipäeval avaldatud fotode abil ka veidi piiluda.

Kim osutab kaardikepiga kaardile, millele on kirjutatud „Strateegiliste jõudude tulelöögiplaan“ ja mis näitab Põhja-Korea idarannikult algavat rakettide lennuteed üle Jaapani Guami lähedale, vahendab Reuters.

Rakettide väljalaskmiskoht näib olevat Sinpo lähedal idarannikul, kus asub Põhja-Korea allveelaevabaas, teatas Souli Kyungnami ülikooli Kaug-Ida uuringute instituudi sõjaline ekspert Kim Dong-yub.

Kimi sõnul sobib asukoht Sinpo lähedal kokku sellega, millest Põhja-Korea teatas eelmisel nädalal: neli keskmaaraketti lendavad üle Jaapani Shimane, Hiroshima ja Koichi prefektuuri, läbivad 1065 sekundiga 3356,7 kilomeetrit ja tabavad vett 30-40 kilomeetri kaugusel Guamist.

Kim pani vastutuse pingete leevendamise ja ohtliku sõjalise konflikti vältimise eest Korea poolsaarel Ühendriikidele. Ta kutsus USA-d üles "lõpetama viivitamatult ülbed provokatsioonid" Põhja-Korea vastu ning edaspidi Pyongyangi enam mitte provotseerima.

Eelmisel nädalal teatas Põhja-Korea sõjavägi, et saab augusti keskpaigaks valmis üksikasjaliku plaani tulistada neli keskmaa ballistilist raketti Guami ümbrusesse ja esitab selle oma liidrile heakskiitmiseks.

Pinged USA ja Põhja-Korea vahel on kasvanud setsaadik, kui Pyongyang katsetas läinud kuul kaht mandritevahelist ballistilist raketti, mis on võimelised küündima suure osani Ühendriikidest.

USA president Donald Trump ähvardas Põhja-Koread "tule ja raevuga", kui see peaks Ühendriikide ähvardamist jätkama. "Põhja-Koreal on parem loobuda Ühendriike ähvardamast. Muidu nad kohtavad tuld ja raevu, millesarnast maailm ei ole kunagi varem näinud," lausus ta New Jerseys peetud kõnes.

Põhi vastas sellele ähvardusega Guami suunas rakette tulistada.

Sõnasõda on tekitanud muret rahvusvahelises üldsuses, pooli on vaoshoitusele manitsenud muu hulgas Hiina president Xi Jinping.