Paljud ukrainlased eeskätt riigi lääneosas peavad Banderat vabadusvõitlejaks, samas kui valdavalt venekeelse ida- ja kaguosa meelest oli ta reetur Nõukogude Liidu võitluses Natsi-Saksamaa vastu, vahendab BNS.

Marsi korraldas Ukraina marurahvuslik erakond Svoboda. Ehkki rahvuslased on tihtilugu läänemeelsed, polnud marss teiste opositsioonirühmituste sõnul seotud protestiga Kiievi keskväljakul, kus novembri lõpust on avaldatud meelt president Viktor Janukovõtši otsuse vastu jätta Euroopa Liidu assotsiatsioonilepe allkirjastamata.

Mõned rongkäigulised kandsid Teise maailma sõja aegse ukrainlaste SS-diviisi mundrit ning osa hõikus "Ukraina üle kõige!" ja "Bandera, tule korda looma!".

Teise maailmasõja puhkedes asus Bandera juhtima Ukraina rahvuslaste liidu tiiba, mis võitles nii sakslaste kui ka venelaste vastu, püüdes taastada iseseisvat Ukraina riiki.

Pärast Saksamaa rünnaku algust Nõukogude Liidule 1941. aastal kuulutati Lvivis välja Ukraina Vabariik ja Bandera valiti selle valitsuse liikmeks. Ta langes sakslaste kätte vangi ning sattus Sachsenhauseni koonduslaagrisse.

1944. aastal vabanes Bandera vangistusest ja siirdus Lääne-Euroopasse. Ta jätkas aga ukraina rahvuslike organisatsioonide juhtimist, mis küllaltki suure eduga võitlesid Teise maailmasõja järel nii Lääne-Ukrainas kui ka Ida-Poolas.

1959. aastal tappis KGB agent Bohdan Stašinski Bandera tsüaniidikuuliga. Bandera on maetud Münchenisse. 2007. aastal püstitati talle Lvivi mälestussammas.

Ukraina eelmine president Viktor Juštšenko kuulutas Bandera 2010. aasta jaanuaris rahvuskangelaseks, mille kohus pärast praeguse riigipea Viktor Janukovõtši võimuletulekut aasta hiljem tühistas.