Eile kella 17.40-ks oli rusude alt leitud 54 surnukeha. Kõik hukkunud on tuvastatud. Ohvrite hulgas pole ühtegi last.

Pühapäeval jätkub varingu tagajärgede likvideerimine masinatega, erinevalt varasemast, kui tegutseti peamiselt ilma rasketehnikat kasutamata, sest loodeti leida veel ellujäänuid. Praeguseks hetkeks on ellujäänute leidmise tõenäosus olematu.

Päästjad on õnnetuspaigal veel püsti seisvaid ning päästeoperatsioonil osalevaid inimesi ohustavaid konstruktsioone lammutamas.

Kella 20.30 seisuga ei ole pühapäeva jooksul ühtegi surnukeha leitud.

Ajaleht Diena andmetel on tänaõhtuse seisuga haiglaravil veel 19 õnnetuse üle elanud inimest. Sealhulgas mitu päästjat. Neli inimest vajab jätkuvalt intensiivravi.

Võimude teatel on praegu veel teadmata kadunud seitse inimest. See number on eilsega võrreldes kahanenud tänu sellele, et mõned inimesed, kelle lähedased arvasid, et nad olid kokku varisenud Maximas, ilmusid mujalt välja.

Laupäeval pärast kella 18 toimus kaupluses uus varing, teatas tuletõrje- ja päästeteenistuse kõneisik Viktorija Sembele BNS-ile. Ta ütles, et tegemist ei olnud päästetööde läbiviimiseks vajaliku tahtliku varinguga. Keegi uues varingus kannatada ei saanud.

Siseministeeriumi kantsler Ilze Petersone-Godmane ütles Läti televisioonile antud intervjuus, et varing toimus hoone osas, kus keegi parasjagu ei töötanud.

"Midagi traagilist ei juhtunud, kuid päästeoperatsioon peatati, et otsustada, kuidas protsessiga edasi minna," ütles ta.

Tuletõrje- ja päästeteenistuse juht Oskars Abolinš ütles laupäeval pressikonverentsil, et neljapäeval kahes varingus kahjustada saanud alast on veel umbes 80 ruutmeetrit läbi otsimata. Kolmas varing hõlmas umbes 25 ruutmeetri suurust piirkonda, mida päästetöötajad ei olnud jõudnud veel läbi otsida.

Läti kiirabiteenistuse juht Armands Plorinš ütles vastuseks küsimusele, kas keegi võib veel rusude all elus olla, et tõenäosus on väga väike, sest viimase 24 tunni jooksul ei ole ühtegi ellujäänut enam leitud.

Siseministri kõneisik Daiga Holma ütles BNS-ile, et päästetöid ei jätkata enne pühapäeva hommikut.

Läti tuletõrje ja päästeteenistuse asejuht Normunds Plēgermanis ütles reede pärastlõunal valitsuse erakorralisel istungil, et territoorium, millel päästetöötajatel tuli tegutseda, on 1500
ruutmeetrit. Vaata videost!

Paljude hukkunute isikuid oli võimatu tuvastada, mistõttu palus politsei ühendust võtta kõigil, kes arvasid, et nende lähedased võisid õnnetuse hetkel ostukeskuses viibida.

Katus kukkus sisse vähemalt 500 ruutmeetri laiusel alal.

Siseminister Rihards Kozlovskis ütles usutluses Läti televisioonile, et traagilise sündmuse põhjustas inimlik viga. "Praeguseks on selge, et kahjuks on tegemist inimliku veaga. Pole olnud tormi ega maavärinat, ehitis kukkus kokku vaiksel ajal. See tähendab, et antud juhul on tegemist kellegi veaga," sõnas minister.

Kozlovskise pressiesindaja Daiga Holma sõnul on oma abi pakkunud mitme erineva riigi päästeteenistused, kuid seni on nende pakkumised tagasi lükatud, sest Läti päästjatel on endil kõik vajalikud inimressursid ja tehnika olemas.

Pealtnägijate sõnul blokeeris sissevarisenud katus väljapääsu kaubanduskeskusest, mistõttu tuli leida tee välja omal jõul. Esialgsetel andmetel said peamise löögi kassad, köögiviljaosakond ja keskuses asunud pood Drogas, vahendab Läti Delfi.

Poe naabruses elav Anžela ütles Läti Delfile, et oli seal kell 15.30. Siis pöörduti valjuhääldi kaudu ostjate ja personali poole palvega hoonest lahkuda. „Me kuulsime sellist heli, nagu oleks töötanud tuletõrjesignalisatsioon. Kõik hakkasid ilma paanikata väljuma. Pealtnäha oli kõik üsna rahulik. Kaubanduskeskuse poodide müüjad ja juuksurisalongi töötajad sulgesid peaaegu kohe uksed ja lahkusid,“ rääkis Anžela.

Müüja Julija Satohodinova, kes töötas Narveseni poes, rääkis, et veidi enne varingut kuulsid kõik häiresignaali ja töötajaid hoiatati, et nad hoonest lahkuksid. Pärast seda, kui signaal oli vahetpidamata üüranud 10-15 minutit, tundsid müüjad huvi, kas võib töökohale naasta. Satohodinova küsis turvameestelt, miks signalisatsioon tööle hakkas, mille peale talle vastati: kogemata hakkas tööle häirenupp, aga midagi hirmsat ei juhtunud.

Riia ostukeskuse katusevaring võrdub suure hulga kaitsetute inimeste tapmisega ning seda tuleks uurida kui mõrva, ütles Läti president Andris Bērziņš laupäeval usutluses Läti riigitelevisioonile.

"Pärast sääraseid kuritegusid ei hakka keegi maailmas lugema ehitusdokumentidel kokku allkirju ja pitsateid. Tavaliselt pannakse allkirja andnud eeluurimisvangistusse," ütles riigipea.

Seadmata kahtluse alla Läti ehitajate professionaalsust leidis president, et uurimisele tuleks appi kutsuda teiste riikide sõltumatud eksperdid, kes pole mingil moel Läti ehitusäriga seotud.

Bērziņš lisas, et politsei ei tohiks venitada kriminaalasja uurimist poolele aastale, kuna selleks ajaks on süüdlased "rajanud endale raudkindla kaitse". "Majad saavad sel moel kokku variseda vaid siis, kui neid ehitada saviplonnidest ja sõnnikust," väitis president.

Toidupoe ehitanud Läti firma RE&RE eitab hoone madalat ehituskvaliteeti.

"Antud juhul pole mingit põhjust rääkida ebastandardsest ehitustööst, projekti järelevalvet teostati hoolikalt," rääkis Straume.

Ehitusfirma esindaja lükkas tagasi teated, nagu võinuks tragöödia põhjustas toidupoe katusele paigaldatav haljaskatus.

"Katusele ei paigaldata talveaeda. Tegu on nõndanimetatud rohelise katusega. Antud juhul ei kasutatud liiva ega pinnast, kuid erilist kergmaterjalist aluskihti," lisas ta.

Riia linnapea Nils Ušakovs teatas sotsiaalvõrgustikus Twitter, et andis ehitusjärelevalvele käsu kontrollida kõiki RE&RE ehitusi.

Riia aselinnapea Andris Ameriks ütles BNS-ile, et katus hakkas sisse varisema ehitusjärgus talveaia kohal. Varem oli aselinnapea nimetanud varingu põhjuseks suure tõenäosusega plahvatust, kuid ta ei täpsustanud lähemalt.

Läti riigipolitsei algatas varingu uurimiseks kriminaaluurimise. Riigipolitsei Riia osakonna esindaja Toms Sadovskise sõnul on liiga vara põhjustest rääkida. Politsei uurib sündmuskohta ja küsitleb pealtnägijaid.

Umbes 20 000 elanikuga Zolitūde magalarajooni ostukeskus valmis 2011. aasta lõpus. Keskuse arendaja on firma Homburg ja selle ehitas RE&RE. Ehitusfirma eitas viletsat ehituskvaliteeti, hoone on pälvinud arhitektuuripreemia.

Maxima Läti väljendas oma kodulehel "masendust ja šokki", lubades politseiga juhtunu väljaselgitamiseks igakülgset koostööd teha. Leedu päritolu Maxima on Läti turul Rimi järel suurusel teine toiduainete jaemüüja.

Läti peaminister Valdis Dombrovskis kutsus Riia toidupoe katusevaringu arutamiseks reedel kokku kriisinõupidamise.