Politsei kasutas meeleavaldajate laialiajamiseks pisargaasi ja veekahureid. Meeleavaldajad põletasid autosid ja rehve Türgi peamiselt kurdidega asustatud ida- ja kaguprovintsides. Kokkupõrked puhkesid aga ka Türgi suurimas linnas Istanbulis ja pealinnas Ankaras, vahendab Reuters.

Kagu-Türgi suurimas kurdi linnas Diyarbakıris sai surma viis inimest.

25-aastane mees hukkus ja vähemalt pool tosinat inimest sai vigastada Ida-Türgi Muşi provintsis Varto linnas.

Kaks inimest hukkus Türgi kaguosa Siirti provintsis ja veel üks naaberprovintsis Batmanis.

Viies peamiselt kurdi elanikkonnaga kaguprovintsis kehtestati liikumiskeeld.

Türgi siseminister Efkan Ala kutsus üles meeleavaldusi lõpetama. „Vägivald ei ole lahendus. Vägivald kutsub esile kättemaksu. See irratsionaalne suhtumine peab viivitamatult lõppema,“ ütles Ala.

Islamiriigi võitlejad on edenenud Kobanist edelasse ning suurendavad survet Türgile konflikti sekkumiseks. Kolm nädalat kestnud rünnak Kobani vastu on Süüria inimõiguste vaatluskeskuse andmetel nõudnud 400 inimelu.

NATO liikmesriik Türgi on vastu võtnud üle 180 000 põgeniku Kobanist, kuid on hoidunud liitumast USA juhitud Islamiriigi-vastase koalitsiooniga.

Kurdi poliitikud on Türgi tegevusetust kritiseerinud.

Ankara on selle kriitika tagasi lükanud. „On tohutu vale, et Türgi ei tee Kobani heaks midagi,“ ütles Türgi asepeaminister Yalçın Akdoğan Twitteris. „Türgi teeb kõik, mis võimalik humanitaaraspektides.“

Akdoğan süüdistas Türgi kurdimeelset rahvaste demokraatlikku parteid (HDP) vastutustundetus poliitikas ning nimetas meeleavaldusi suureks ebaõigluseks Türgi heasoovlike jõupingutuste suhtes.

Kurdi partei tegi avalduse, milles on öeldud: „Olukord Kobanis on äärmiselt kriitiline. Me kutsume oma rahvast üles minema tänavatele või toetama neid, kes on läinud tänavatele, et protestida ISIL-i (Islamiriigi) rünnakute vastu ning [Türgi valitseva erakonna] AKP valitsuse seisukoha vastu Kobani suhtes.“

Olukord Kobanis on esile kutsunud meeleavaldusi ka Euroopa linnades, näiteks Brüsselis ja Genfis.