Apple`i satelliit jäädvustas nimelt juba kuid tagasi kujutise ligi 100 jala (ligi 30 meetrit) suurusest justkui labadega ujuvast olevusest, vahendab The Daily Mail.

Klubile teatati sellise pildi olemasolust eelmise aasta lõpus, kui seda olid märganud kaks inimest enda Apple`i nutitelefonides olevast kaardirakendusest.

Üks märkaja, 26-aastane heategevustöötaja Andrew Dixon ütles, et vaatas parajasti enda kodulinna satelliidipilte, kui märkas kujutist. "Esimene asi, mis pähe tuli, oli, et see on küll Loch Nessi koletis. See kuju paistis kindlasti midagi muud, kui lihtsalt vari," rääkis mees.

Pilti on nüüdseks uuritud Loch Nessi koletise fännklubi ekspertide poolt juba ligi kuus kuud ja üha enam on nad välistamas erinevaid selgitusi nähtusele, mis aga suurendab järjest rohkem kahtlust, et tegemist võib tõepoolest olla mingi müstilise olendiga.

Loch Nessi koletise fännide klubi presidendi Gary Campbelli sõnul on nad näiteks välistanud, et tegemist võib olla paadilt tekkinud lainetusega, kuna lihtsalt ühtegi paati ei ole läheduses.

"Misiganes see on, see ujub vee all ja liigub lõunasse. Seega kui seal ei tehtud just salajasi allveelaevakatsetusi, siis arvestades selle kuju on tegemist Nessiega," ütles Campbell.

Mees lisas ka, et nad on välistanud vees hulpivad hülged ja muud loomad, kuna selle kujutise kuju ei klapiks nendega.

Loch Nessi koletise fännide entusiasmile vastukaaluks on aga arvatud, et tegemist võib olla tegelikult väga vabalt ka veealuste voolustega, mis sellise kujutise tekitasid.

Tegemist oli esimese teatega viimase 18 kuu jooksul, kui keegi teatas kuulsa müütilise koletise märkamisest. Selle tõttu levisid ka kahtlused, et koletis on ehk ära surnud. Esimest korda märgati aga koletist väidetavalt juba 1926 aastal.

Loch Ness on iidne 36 kilomeetrit pikk ja sügavaimas kohas 227 meetrit sügav järv Šotimaal, pindalaga 56.4 km2, mille ainsal saarel (Cherry ehk Murdochi saarel) asus 15. sajandil ka keskaegne linnus. Järve veetaseme tõus on teise sealse saare (Koerasaare) tänaseks üle ujutanud.

Järv ise on umbes 10 000 aastat vana, olles tekkinud jääaja taandumisel, kuigi järve säng võiski olla kujunenud miljoneid aastaid tagasi (ehk dinosaurused on sealkandis võibolla ka liikunud). Samas pole eriti usutav, et mitme kilomeetri paksuse liustiku all võinuks jääajal elu püsima jääda.