Financial Timesi andmetel, milles võetakse arvesse surmade arvu seitsme päeva jooksvat keskmist, on Rootsi suremus elaniku kohta praegu kõrgeim ning möödunud viimastel päevadel Suurbritannia, Itaalia ja Belgia omast.

Norra terviseinstituudi nakkushaiguste direktor Frode Forland ütles Financial Timesile, et piiride suletuna hoidmisel on „teatud nakkushaigustega seotud loogika”, sest riikide vahel on suur erinevus nakatumismäärades. „Olukord Norra ja Rootsi vahel on praegu üsna erinev,” ütles Forland.

Soome siseminister Maria Ohisalo ütles, et Balti riikidele sarnase „reisimulli” loomine Põhjamaade vahel on keeruline just Rootsi suurema nakatumismäära tõttu.

„Norral, Taanil ja Islandil on õnnestunud oma olukord stabiliseerida, aga Rootsis on olukord suuremat ärevust tekitav,” ütles Ohisalo eelmisel nädalal.

Rootsi karantiinivaba lähenemine viirusele on äratanud rahvusvahelist tähelepanu ja mõningast kriitikat, aga sellel on endiselt märkimisväärne rahva toetus kodumaal. Viimastel nädalatel aga, kui surmajuhtumite arv teistes Euroopa riikides nagu Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal ja Suurbritannias on oluliselt vähenenud, on see Rootsis kangekaelselt suureks jäänud.

Eilse seisuga oli kümne miljoni elanikuga Rootsis Covid-19-sse surnud 3743 inimest. Umbes viie miljoni elanikuga Taani, Soome ja Norra surmade arvud on vastavalt 551, 233 ja 300. Rootsi võimud väidavad, et karantiin ja suletud piirid toovad suhteliselt vähe kasu rahva tervisele, aga lähevad kalliks maksma majandusele.

Financial Timesi andmetel oli Rootsis 61 päeva pärast suremuse tõusu esimest korda üle 0,1 surma miljoni elaniku kohta 6,4 surma miljoni inimese kohta. Suurbritannias oli samas staadiumis 6,2, Itaalias 5,5 ja Hispaanias 4 surma miljoni inimese kohta.

Twitteris kommenteeris olukorda Rootsi endine pikaaegne pea- ja välisminister Carl Bildt: "Ei midagi, mille üle uhke olla. Kaugel sellest."

Ingenting att vara stolt över. Långt därifrån. pic.twitter.com/5Jba4EJavm

— Carl Bildt (@CBildt) May 20, 2020

Rootsi terviseameti juhtivspetsialist Sara Byfors ütles, et ei tea sellistest arvudest midagi. „Me oleme sellesse haigusesse surevate inimeste pärast mures. See ei ole miski, mida me kergelt võtame ... Me teeme oma strateegia kallal jätkuvalt tööd. Ja me näeme ka Rootsis, et epideemia aeglustub,” ütles Byfors.

Taani kaalub, kas avada oma piir Saksamaa ja Norraga, aga mitte Rootsiga, teatab Financial Times. Mitmed opositsioonierakonnad, kellel on Taani parlamendis enamus, on öelnud, et piirid tuleb avada, et aidata riigi turismisektorit, aga suur suremus Rootsis paneb muretsema.

„Ma ei usu, et Taani peaks oma piiri Rootsiga juba avama, sest Covid-19 olukord on Rootsis endiselt kontrolli alt väljas. Taani peab ootama normaliseerumist Rootsis. Nii et see on ratsionaalne otsus, mis põhineb ainult Covid-19 surmade arvul,” ütles populistliku Taani Rahvapartei parlamendifraktsiooni esimees Peter Skaarup Financial Timesile.

Küsimusele võimaluse kohta, et teised Põhjamaad jätavad reisipiirangud Rootsiga kehtima, vastas Byfors: „See on nende otsustada, [nagu ka] indikaatorid, mille nad piirikontrolliga seoses valivad. Ma ei saa seda kommenteerida.”

Koroonaviirus SARS-CoV-2

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!