„Me räägime Prantsusmaal põhialuste juurde naasmisest. Ma ei arva, erinevalt enamikust poolakatest, et jutt käib naasmisest Molotovi-Ribbentropi pakti aegadesse, vaid naasmisest situatsiooni, mis valitses 19. sajandil,” ütles Glucksmann Lenta.ru vahendusel. Saksamaa orienteerumine Venemaale toimus Glucksmanni sõnul liidukantsler Gerhard Schröderi ajal, Angela Merkel ajab aga sama poliitikat.

„Ma ootasin, et Merkel muudaks midagi. Nord Stream aga oli ja on ning sellele lisatakse varsti South Stream. Või võtame kasvõi koostöö aatomienergeetika alal Saksa Siemensi ja Prantsuse Areva vahel. Siemens loobus koostööst ja ehitab nüüd tuumajaama koos Vene oligarhidega. Nüüd oleme me kogu maailmas konkurendid: Prantsusmaa ühelt poolt, Saksamaa ja Venemaa teiselt poolt,” ütles filosoof.

Glucksmanni sõnul ei mõtle Berliin enam Euroopa Liidu kategooriates: Saksamaa ei seo oma tulevikku pankroti äärel oleva Kreekaga ega Prantsusmaaga. „Saksamaal on nüüd uued silmapiirid… Venemaa ja Venemaa moderniseerimine. See on väga vana kontseptsioon, mis pärineb ajastust, kui Saksa printsessist sai Venemaa keisrinna Katariina II,” rääkis Glucksmann.

Glucksmann meenutas Saksa-Vene suhteid 19. sajandil, kui tema sõnul sakslaste ja Balti aadli jõududega viidi läbi Venemaa industrialiseerimine. Kaasaegse Saksamaa soov mineviku kogemust korrata on Glucksmanni hinnangul pehmelt öeldes naiivne. Glucksmann võrdles Saksamaa poliitikat Vene suunal neokolonialismiga, lisades, et see läheb vastuollu Euroopa Liidu põhialustega, millest üheks on ajalooliselt olnud liikmesriikide loobumine koloniaalsetest ambitsioonidest.

Euroopa ühtsuse tulevikuski säilitamise vältimatuks tingimuseks peab Glucksmann ühisest energiapoliitikast kinni pidamist, mis eeldaks Saksamaa loobumist ühepoolsest tegevusest selles sfääris. Saksamaa teeb energiaalast koostööd Venemaaga, pööramata Glucksmanni sõnul tähelepanu sellele, et tema Euroopa naabrid, Balti riigid ja Poola ning ka Ukraina, on selle vastu.