28 miljonit dollarit (280 miljonit Eesti krooni) maksnud eepiline seiklusfilm „Punane parun” toidab rahvusluse tõusu, mis on muutunud vähem kõhklevaks Saksa sõdurivapruse austamisel, kirjutab FOX News.

Saksamaa valitsus on isegi rääkinud Raudristi moodsa versiooni kasutuselevõtust. Põhjus on selge: Afganistanis ja muudes pingekolletes tegutsev Saksa sõjavägi peab oma traditsioonid uuesti avastama ja looma uued kangelased.

„Punane parun” Manfred von Richthofen tulistas 1916. ja 1918. aasta vahel alla 80 Briti, Kanada ja Austraalia lennukit, rohkem kui ükski teine piloot Esimese maailmasõja ajal. Ometi olid just britid need, kes tema mälestust elus hoidsid.

Ehk kasvõi intsidendi tõttu, kus von Richthofen avas tule Briti lennuki pihta, kuid nähes, et vastase relv tõrgub, sundis ta maanduma, astus lennukist välja ning surus tolle kätt. Uhke Preisi perekonna võsuna tundus von Richthofen jagavat inglaste vaateid õhusõjale kui väärikale verisele spordile.

Saksamaal ülistasid von Richthofeni tegusid natsid, seetõttu pärast Teist maailmasõda temast pigem vaikiti ja räägiti hoopis krahv Claus von Stauffenbergist, kes üritas Hitlerit õhku lasta.

Filmi „Punane parun” on õnnelik ainult inglasi sihikul hoides. Hiljem lubatakse tal tekkida kahtlusi Verduni mõttetu verevalamise üle.

„Punane parun” oli vaid 25-aastane, kui ta 21. aprillil 1918 alla tulistati. Kanada piloot Roy Brown väitis end olevat päästikule vajutanud, aga tegelikult tulistas surmava lasu Austraalia kuulipildur seersant Cedric Popkin.