Veel ütles McCabe, et FBI-l oli pärast Comey vallandamist 2017. aasta mais hea põhjus avada vastuluurejuurdlus selle kohta, kas Trump oli liidus Venemaaga ja seetõttu võimalik oht riiklikule julgeolekule, vahendab Associated Press.

„Ja mõte on selles, et kui president pani toime õigusemõistmise takistamise, vallandas FBI direktori, et mõjutada negatiivselt või lõpetada meie juurdlus Venemaa pahatahtliku tegevuse kohta, mis võis toetada tema kampaaniat, pead sa vastuluureametnikuna endalt küsima: „Miks peaks Ühendriikide president seda tegema?”” ütles McCabe.

Ta lisas: „Nii et kõik need samasugused faktid panevad mind mõtlema, kas on olemas sobimatu suhe, side selle presidendi ja meie kõige hirmuäratavama vaenlase, Venemaa valitsuse vahel?”

Küsimusele, kas peaprokuröri asetäitja Rod Rosenstein oli õigusemõistmise takistamise ja vastuluurejuurdlusega nõus, vastas McCabe: „Absoluutselt.”

McCabe ütles ka, et kui Trump käskis Rosensteinil panna kirja oma mured seoses Comeyga, mida Valge Maja kasutas alguses õigustusena Comey vallandamiseks, palus Trump selgelt justiitsministeeriumi ametnikul memos Venemaale viidata. Rosenstein ei tahtnud seda McCabe’i sõnul teha ja Comey vallandamisel avalikustatud memos ei mainitud Venemaad ja keskenduti selle asemel Comey tegevusele Hillary Clintoni e-postiserveri juurdluses.

„Ta selgitas presidendile, et ta ei vaja Venemaad oma memosse,” ütles McCabe. „Ja president vastas: „Ma saan sellest aru, ma palun teil ikkagi Venemaa memosse panna.”

Trump ütles teleintervjuus pärast Comey vallandamist, et mõtles „sellele Venemaa asjale”, kui Comey vallandas.

„Kokkupanduna olid need asjaolud sõnastatavad faktid, mis viitasid sellele, et toime võidi panna kuritegu,” ütles McCabe. „President võis Jim Comeyt vallandades olla osaline õigusemõistmise takistamises.”

McCabe vallandati justiitsministeeriumist eelmisel aastal süüdistatuna uurijate eksiteele viimises sisejuurdluses ühe meediapaljastuse kohta. Süüdistust ei ole McCabe’ile esitatud. McCabe eitab tahtlikku valetamist ning ta ütles eile, et usub, et tema vallandamine oli poliitiliselt motiveeritud.

„Mina usun, et mind vallandati, sest ma avasin juurdluse Ühendriikide presidendi vastu,” ütles McCabe.

McCabe’i sõnul tegi Rosenstein talle pärast Comey vallandamist ettepaneku, et võib kanda salaja salvestusseadet Trumpi jutu salvestamiseks. McCabe ütles, et Rosenstein ütles seda vestluse käigus selle üle, miks Trump Comey vallandas.

„Ja selle vestluse kontekstis pakkus peaprokuröri asetäitja, et kannab Valges Majas mikrofoni. Ta ütles: „Mind ei otsita kunagi läbi, kui ma Valgesse Majja lähen. Ma võiksin kergesti salvestusseadet kanda. Nad ei saaks sellest teada,”” rääkis McCabe.

McCabe kirjeldas ka vestlust, mille käigus arutas Rosenstein mõtet rakendada 25. põhiseaduseparandust Trumpi ametist kõrvaldamiseks.

McCabe’i sõnul lükkas Trump kõrvale USA luure nõuanded Põhja-Korea rakettide ohu kohta, öeldes: „Mul ükskõik. Ma usun Putinit.”

McCabe ütles, et Trump ütles seda nõupidamisel Põhja-Korea relvavõimekuste üle. McCabe ise kohtumisel ei viibinud, aga talle rääkis sellest tema sõnul kolleeg FBI-st.

„President esines mitme asjasepuutumatu pika tiraadiga. Ühes neist kommenteeris ta Põhja-Korea valitsuse hiljutisi rakettide väljalaskmisi. Ja sisuliselt ütles president, et ei usu, et põhjakorealastel on võimekus meid siin Ühendriikides ballistiliste rakettidega tabada. Ja ta ei uskunud seda, sest president Putin oli talle öelnud, et neil ei ole seda. President Putin oli talle öelnud, et põhjakorealastel ei ole tegelikult neid rakette,” rääkis McCabe.

„Luureametnikud sellel briifingul vastasid, et see ei vasta mingitele luureandmetele, mis on meie valitsuse valduses,” ütles McCabe. „Millele president vastas: „Mul ükskõik. Ma usun Putinit.””