Eelistatuim võimalus on eurotsooni kooshoidmine majandusdistsipliini ja ühist majanduspoliitilist otsustamist tugevdades, kuid on olemas ka muid võimalusi, nagu Põhja-Euroopa valuuta „D-euro“, vahendab Ilta-Sanomat.

Eurotsooni lagunemine ei viiks seega tingimata rahvuslike valuutade juurde naasmiseni.

„Kui on palju väikseid valuutasid, tekib konkureerivaid devalveerimisi ja rünnakud valuutade vastu võiksid sageneda,“ kommenteeris Pellervo majandusinstituudi (PTT) juht Pasi Holm.

Devalveerimisega üritavad riigid parandada oma eksporttööstuse konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega. Soome tähtsaim konkurentriik on Rootsi, mis on oma valuuta krooni alles hoidnud.

Rootsi kroon on olnud ebastabiilsem kui euro, kuid Rootsi on seda Holmi sõnul osavalt ära kasutanud.

Holm ja Handelsbankeni peaökonomist Tiina Helenius hoiatavad, et Soome on Euroopa Liidu perifeeria. Soome mark satuks kriisiolukorras tõmbetuulte kätte, kui investorid otsiksid kindlust suurematest valuutadest. Margast pole sel juhul asja.

Heleniuse hinnangul oleks Saksamaa ümber tekkiv põhjapoolne D-euro tugevam ja usutavam valuuta kui praegune euro.

„Ma ei usu, et Soome üksi eurotsoonist lahkub,“ ütles Helenius.

Holm ei pea D-eurot Soome seisukohalt mõistlikuks variandiks, sest keskkond oleks Soomele liiga karm. Rootsi saaks kõik valuutakursikasud, kui D-euro liiga tugev oleks. Holm peab vastuvõetavamaks, kui Prantsusmaa oleks kambas, sest siis oleks valuuta nõrgem.

On räägitud ka Põhjamaade valuutaliidust, kuid Rootsi, Taani ja Norra tahavad oma valuutad säilitada.