Eurotsoon ja IMF jõudsid Kreeka võla küsimuses kokkuleppele
Eurotsooni rahandusministrid sõlmisid rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) teisipäeva varajastel tundidel kokkuleppe, millega loodetakse Kreeka võlga aastaks 2020 40 miljardi euro võrra vähendada. Otsus avas tee riigile antavale 43,7 miljardi euro suuruse laenumaksele, teatasid Euroopa Liidu allikad.
Allikate väitel leppisid avaliku sektori laenuandjad kokku meetmetes, millega üritatakse Kreeka võlg suhestatuna SKP-sse aastaks 2020 144-lt 124-le protsendile langetada, vahendab BNS.
IMF-i ja eurotsooni esindajad jõudsid kokkuleppele 13 tundi pärast kahe nädala jooksul juba kolmanda Kreeka-teemalise kohtumise algust.
Euroopa Liit on olukorras, kus ta saab Kreekale 43,7 miljardi euro suuruse laenumakse tegemisega alustada 13. detsembril, seisab eurogrupi teisipäevases avalduses.
IMF-i ja EKP esindajate sõnul makstakse summa Ateenale välja neljas osas kuni märtsi lõpuni, kuid protsessi sujuvus sõltub sellest, kuidas riigil õnnestub laenuandjatega kokku lepitud maksureformi läbi viia.
IMF-i juhi Christine Lagarde'i sõnul soovis organisatsioon Kreeka võla jätkusuutlikkust tagada.
"Rahvusvaheline valuutafond tahtis tagada, et meie eurotsooni kolleegid astuvad vajalikud sammud Kreeka võla jätkusuutlikule rajale asetamiseks," ütles Lagarde pressikonverentsil pärast 13 tundi kestnud kõnelusi.
"Otsus vähendab ebakindlust ning tugevdab usaldust Euroopa ja Kreeka vastu," ütles Euroopa Keskpanga (EKP) president Mario Draghi kõneluste järel Kreeka rahastamise taastamise suhtes võtmetähtsusega sammu kohta.
Praegu moodustab Kreeka võlg 180 protsenti SKP-st. Kuna Kreeka majanduslangus jätkub järgmisel aastal kuuendat aastat järjest, võib võlg kerkida 190 protsendini SKP-st.
Kui Kreeka 2020. aastaks riigivõlga kontrolli alla ei saa, on IMF sunnitud oma abist loobuma, sest ei saa pikendada abi riikidele, mille võlataset jätkusuutlikuks ei peeta.
Praeguse päästekava raames nõustusid erasektori laenuandjad kandma maha 100 miljardi euro ulatuses Kreeka võlgu ning on pakutud, et avaliku sektori laenuandjad peaksid sama tegema. Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Liit on selle seni välistanud.
