Europarlament kiitis heaks Brexiti kokkuleppe
Arutelul Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni, ELi Nõukogu eesistujariigi nimel sõna võtnud Horvaatia Euroopa asjade riigisekretäri Nikolina Brnjaci ja ELi läbirääkija Michel Barnier’ga, tegi parlament kokkuvõtteid väljaastumisprotsessist ja eesseisvatest väljakutsetest.
Kommenteerides hääletuse ajaloolist tähtsust, rõhutas enamik Euroopa Parlamendi fraktsioonide nimel kõnelenud parlamendiliikmeid, et Ühendkuningriigi väljaastumine ei ole ELi ja Ühendkuningriigi suhete lõpp ning et Euroopa rahvaid ühendavad sidemed on tugevad ja jäävad püsima. Nad rõhutasid, et Brexiti kogemus on õppetund ja tänasid Ühendkuningriiki ja selle parlamendiliikmeid nende panuse eest.
Enamik kõnelejaid rõhutas hoiatasid ka, et arvestades väljaastumislepingu ajakava, saavad läbirääkimised ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete üle saavad olema keerulised.
Euroopa Parlamendil on sõnaõigus tulevaste suhete kohta Ühendkuningriigiga
Pärast ajaloolist hääletust ütles Europarlamendi president Sassoli: „Olen sügavalt kurb, et oleme jõudnud sellesse punkti [...] viitkümmet aastat integratsiooni ei saa kergesti lõpetada. Me kõik peame tegema palju tööd uute suhete loomiseks, keskendudes alati kodanike huvidele ja nende õiguste kaitsele. See ei saa olema lihtne. Tuleb rasked hetki, mis panevad proovile meie tulevased suhted. Me teadsime seda Brexiti algusest peale. Olen siiski kindel, et suudame ületada erimeelsused.“
1. veebruaril algav üleminekuperiood lõpeb 2020. aasta detsembri lõpus. Mis tahes leping tulevaste ELi ja Ühendkuningriigi suhete kohta tuleb sõlmida enne seda kuupäeva, et see saaks jõustuda 1. jaanuaril 2021.
Üleminekuperioodi võib pikendada ühe korra ühe kuni kahe aasta võrra, kuid sellekohase otsuse peab ELi-Ühendkuningriigi ühiskomitee tegema enne 1. juulit.
Euroopa Parlament peab tulevasi suhteid puudutava lepingu heaks kiitma. Kui sellises lepingus viidatakse pädevustele, mida EL jagab liikmesriikidega, peavad selle ratifitseerima ka riikide parlamendid.
